Mõõgavendade ordu: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Neptuunium (arutelu | kaastöö) Resümee puudub |
Neptuunium (arutelu | kaastöö) viited korda |
||
26. rida:
|veebileht =
}}
'''Mõõgavendade ordu''', ametliku nimiega '''Kristuse Sõjateenistuse Vennad Liivimaal''' ([[ladina keel]]es ''Fratres militiæ Christi Livoniae'';<ref
1202. aastal moodustas [[preester]] [[Theoderich (Eestimaa piiskop)|Theoderich]] (mõningatel andmetel hoopis [[Riia piiskopkond|Riia]] [[piiskop Albert]]) [[Palestiina]]s tegutseva [[Templiordu]] eeskujul [[Riia]]s vaimuliku [[rüütliordu]] Kristuse Sõjateenistuse Vennad. Ordut hakati kutsuma ordu vapil ja orduvendade mantlil oleva mõõga kujutise järgi Mõõgavendade orduks. Ordu loodi ametlikult selleks, et kaitsta Riia piiskopkonda ja selle kristlasi, kuid reaalselt hakati seda kasutama ka [[Liivimaa]] alistamiseks, mis tavaliste ristisõdijate hooajaliste tulekute ja minekute tõttu oli olnud küllaltki vaevaline. [[Paavst]] [[Innocentius III]] kinnitas [[ordu]] reeglid [[1204]]. aastal ja ordu allutati piiskop Albertile.<ref name="XaYZR" />
93. rida:
Paavst [[Gregorius IX]] kinnitas samal aastal [[Viterbo]]s Mõõgavendade ordu liitmise [[Saksa ordu]]ga. [[1237]]. aasta [[12. mai]]l liidetigi ordu riismed Teutooni ehk Saksa orduga ning Mõõgavendade ordu nimeks sai ''Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal'' ehk [[Liivi ordu]], mis oli Saksa ordu kohalik haru. Selle juhiks määrati Preisi ja Liivimaa [[Liivi ordu maameister|ordu maameister]] [[Hermann von Balk]].{{lisa viide}}
Liitumisega lootsid mõõgavennad oma juhtivat positsiooni Liivimaal tugevdada – mõjukas Saksa ordu aitaks neid paavsti ja [[Saksa-Rooma keiser|keisri]] juures [[Riia piiskopkond|Riia piiskopiga]] konkureerimisel. See pidi aitama ka inimeste ja rahapuudusest üle saada. Mõõgavendade ordul endal oli raske uusi liikmeid värvata, kuna potentsiaalsed vennad eelistasid [[Preisimaa]]le minekut. Ühinemist taotleti juba 1230.–1231. aastal.<ref
Mõõgavendade ordul oli ajaloo jooksul kaks [[Mõõgavendade ordu meister|ordumeistrit]]:{{lisa viide}}
144. rida:
<ref name="tV8RA">Vahtre 1990, lk 162–166</ref>
<ref name="2SBJz">Pekka Erelt: [http://ekspress.delfi.ee/news/paevauudised/umera-lahing-koolitunnis-eile-tana-ja-homme?id=65639262 "Ümera lahing koolitunnis eile, täna ja homme"] Eesti Ekspress, 8. veebruar 2013</ref>
<ref name="aUuAL">Kasekamp 2017, [https://books.google.ee/books?id=QDA5DwAAQBAJ&pg=PA12 lk 12].</ref>
<ref name="r9KPK">Eelmäe & Tarvel 2003, lk 207.</ref>
}}
==Kirjandus==
*[[Friedrich Benninghoven|Benninghoven, Friedrich]] (1965). ''Der Orden der Schwertbrüder: fratres milicie Christi de Livonia''. [[Köln]]; [[Graz]]: Böhlau,
*[[Urmas Eelmäe|Eelmäe, Urmas]] (tõlk. & kommentaarid); [[Enn Tarvel|Tarvel, Enn]] (toim.) (2003). ''[[Liivimaa vanem riimkroonika]]''. [[Argo (kirjastus)|Argo]]. ISBN 9985-9407-4-1.
* Feldhūns, Ā. (tõlk.); Mugurēviča, Ē. (
*[[Andres Kasekamp|Kasekamp, Andres]] (2017). ''A History of the Baltic States''. Mcmillan International Higher Education. ISBN 9781137573667.
*[[Richard Kleis|Kleis, Richard]] (tõlk.); [[Enn Tarvel|Tarvel, Enn]] (toim. &
*[[Sulev Vahtre|Vahtre, Sulev]] (1990). ''Muinasaja loojang Eestis: vabadusvõitlus 1208–1227''. Tallinn: [[Olion]].
| |||