Mõõgavendade ordu: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Neptuunium (arutelu | kaastöö) Resümee puudub |
|||
37. rida:
1207. aasta paiku kuulus ordusse maksimaalselt 80–100 võitlejat<ref name="3CFgu" />, [[1235]]. aastal oli ordus 110–180 [[Rüütelvend|rüütlit]], 30–45 [[preestervend]]a, kuni 500 [[teenervend]]a, umbes 700 palgasulast. Orduvendade tähtsaima osa moodustasid rüütelvennad, elukutselised sõjamehed, kelle vormirõivaks oli valge mantel punase risti ja mõõgamärgiga.
== Ajalugu ==
=== Osalus Liivimaa ristisõjas ===
{{Vaata|Liivimaa ristisõda}}
==
{{Vaata|Eestlaste muistne vabadusvõitlus}}
[[Eestlaste muistne vabadusvõitlus|Eestlaste muistse vabadusvõitluse]] lõpul, aastal [[1226]], kuulus ordule [[Sakala]], [[Alempois]], [[Nurmekund]], [[Mõhu]] ja Põhja-[[Vaiga]]. [[1227]]. aastal saadi [[Taani]]lt juurde [[Revala]], [[Harjumaa|Harju-]], [[Järvamaa|Järva-]] ja [[Virumaa]]; [[1233]]. aastal Riia piiskopilt ja linnalt osa [[Saaremaa (maakond)|Saaremaad]]. Ordu valduste kaitseks ehitati mitut tüüpi kindlustusi ja 6 suurt konvendilinnust: [[Aizkraukle ordulinnus|Aizkraukle]], [[Võnnu ordulinnus|Võnnu]], [[Riia ordulinnus|Riia]], [[Sigulda ordulinnus|Sigulda]], [[Tallinna ordulinnus|Tallinn]], [[Viljandi ordulinnus|Viljandi]]. Ordu valdused jagati komtuur- ja foogtkondadeks.
=== Mõõgavendade ordu sõjad vene vürstiriikidega ===
{{Vaata|Ristisõjad Venemaal}}
Pärast Liivimaa vallutamist said Mõõgavendade ordu maavalduste piiriks idas [[Ingerimaa]], [[Peipsi järv]] ning [[Pihkva vürstiriik|Pihkva]] ja [[Novgorodi vabariik|Novgorodi]] vürstiriigid.
68. rida ⟶ 69. rida:
[[1233]]. aastal pöördusid Mõõgavendade ordu kaitse alla põgenenud koos orduvägedega tagasi ning vallutasid [[Irboska]] (Izborski), kuid mõne aja pärast vallutasid Pihkva ja [[Perejaslavl]]i väed linna tagasi. Jaroslav Vladimirovitš vangistati ja saadeti Perejaslavli, kust ta aga varsti ordu juurde tagasi põgenes.
[[1234]]. aastal tegi Vladimiri ja Novgorodi vürst [[Jaroslav Vsevolodovitš]] koos 14-aastase poja [[Aleksandr Jaroslavitš]]i, Pihkva ja Perejaslavli ning Novgorodi vägedega sõjakäigu [[Tartu|Dorpat]]u piirkonda. [[Emajõgi|Emajõe]] [[Emajõe lahing (1234)|lähedal toimunud lahingus]] orduväed alistati ja sõlmiti rahulepingu ordumeistri [[Wolquin]]iga, mis kestis neli aastat. Vene ajalootõlgenduse järgi tekkis selle rahulepingu järgi Tartul kohustus maksta Novgorodile [[tribuut]]i.▼
{{Vaata| Emajõe lahing (1234)}}▼
▲[[1234]]. aastal tegi Vladimiri ja Novgorodi vürst [[Jaroslav Vsevolodovitš]] koos 14-aastase poja [[Aleksandr Jaroslavitš]]i, Pihkva ja Perejaslavli ning Novgorodi vägedega sõjakäigu [[Tartu|Dorpat]]u piirkonda. [[Emajõgi|Emajõe]] lähedal toimunud lahingus orduväed alistati ja sõlmiti rahulepingu ordumeistri [[Wolquin]]iga, mis kestis neli aastat. Vene ajalootõlgenduse järgi tekkis selle rahulepingu järgi Tartul kohustus maksta Novgorodile [[tribuut]]i.
===Maaisandate omavahelised suhted===
Pärast eestlaste vastupanu murdmist kujunes välja Vana-Liivimaal sümbioos ilmalike (Mõõgavendade ordu ja Taani kuningale kuulunud [[Eestimaa hertsogkond]]) ja otseste Rooma paavstile alluvate vaimulike (Tartu, Saare-Lääne ja Riia piiskopkonnad) riigivalitsusvormide vahel. Kuigi enne vallutuste alustamist oli kokku lepitud vallutatavate maa-alade jaotus, ei järgitud seda siiski reaalselt ja võimalusel vallutati nõrgematelt naabritelt valdusi kohaliku tähtsusega konfliktide raames.
87. rida:
{{Pildid kõrvuti|paremale|Zakon Kawalerów Mieczowych COA.svg|140|SwordBrothers.svg|120|Mõõgavendade ordu vapp ja ordumeistri pitsat}}
=== Ordu lõpp ===
[[1236]]. aastal kaotasid orduväed [[Saule lahing]]u. Lahingus leedulastega langes palju orduvendasid (võimalik, et pooled) sh ordumeister Wolquin. [[1237]]. aasta märtsis pidas ordu veel viimase lahingu magister Bruno juhtimisel [[Galiitsia]] vürsti [[Daniil Romanovitš]]iga, mille orduväed samuti kaotasid.{{lisa viide}}▼
Paavst [[Gregorius IX]] kinnitas samal aastal [[Viterbo]]s Mõõgavendade ordu liitmise [[Saksa ordu]]ga. [[1237]]. aasta [[12. mai]]l liidetigi ordu riismed Teutooni ehk Saksa orduga ning Mõõgavendade ordu nimeks sai ''Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal'' ehk [[Liivi ordu]], mis oli Saksa ordu kohalik haru. Selle juhiks määrati Preisi ja Liivimaa [[Liivi ordu maameister|ordu maameister]] [[Hermann von Balk]].{{lisa viide}}▼
Liitumisega lootsid mõõgavennad oma juhtivat positsiooni Liivimaal tugevdada – mõjukas Saksa ordu aitaks neid paavsti ja [[Saksa-Rooma keiser|keisri]] juures [[Riia piiskopkond|Riia piiskopiga]] konkureerimisel. See pidi aitama ka inimeste ja rahapuudusest üle saada. Mõõgavendade ordul endal oli raske uusi liikmeid värvata, kuna potentsiaalsed vennad eelistasid [[Preisimaa]]le minekut. Ühinemist taotleti juba 1230.–1231. aastal.<ref>Liivimaa vanem riimkroonika. 2003. Tõlkinud ja kommenteerinud [[Urmas Eelmäe]]. Lk 207</ref>▼
Mõõgavendade ordul oli ajaloo jooksul kaks [[Mõõgavendade ordu meister|ordumeistrit]]:{{lisa viide}} ▼
*[[Venno]] (Vinno) (1204–[[1209]])▼
*[[Wolquin]] (Volquin, Folkvin, Volkewin, Wolguinus, Wolgulin, Volkwinn) (1209–[[1236]])▼
Samuti oli neil kaks [[maamarssal]]it:{{lisa viide}}▼
*[[Arnold (maamarssal)|Arnold]] (1205–1211)▼
*[[Rutger (maamarssal)|Rutger]] (1211–1236)▼
== Mõõgavendade ordu haldusorganisatsioon Vana-Liivimaal ==
115. rida ⟶ 131. rida:
*[[Paide komtuurkond]]
▲[[1236]]. aastal kaotasid orduväed [[Saule lahing]]u. Lahingus leedulastega langes palju orduvendasid (võimalik, et pooled) sh ordumeister Wolquin. [[1237]]. aasta märtsis pidas ordu veel viimase lahingu magister Bruno juhtimisel [[Galiitsia]] vürsti [[Daniil Romanovitš]]iga, mille orduväed samuti kaotasid.{{lisa viide}}
▲Paavst [[Gregorius IX]] kinnitas samal aastal [[Viterbo]]s Mõõgavendade ordu liitmise [[Saksa ordu]]ga. [[1237]]. aasta [[12. mai]]l liidetigi ordu riismed Teutooni ehk Saksa orduga ning Mõõgavendade ordu nimeks sai ''Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal'' ehk [[Liivi ordu]], mis oli Saksa ordu kohalik haru. Selle juhiks määrati Preisi ja Liivimaa [[Liivi ordu maameister|ordu maameister]] [[Hermann von Balk]].{{lisa viide}}
▲Liitumisega lootsid mõõgavennad oma juhtivat positsiooni Liivimaal tugevdada – mõjukas Saksa ordu aitaks neid paavsti ja [[Saksa-Rooma keiser|keisri]] juures [[Riia piiskopkond|Riia piiskopiga]] konkureerimisel. See pidi aitama ka inimeste ja rahapuudusest üle saada. Mõõgavendade ordul endal oli raske uusi liikmeid värvata, kuna potentsiaalsed vennad eelistasid [[Preisimaa]]le minekut. Ühinemist taotleti juba 1230.–1231. aastal.<ref>Liivimaa vanem riimkroonika. 2003. Tõlkinud ja kommenteerinud [[Urmas Eelmäe]]. Lk 207</ref>
▲Mõõgavendade ordul oli ajaloo jooksul kaks [[Mõõgavendade ordu meister|ordumeistrit]]:{{lisa viide}}
▲*[[Venno]] (Vinno) (1204–[[1209]])
▲*[[Wolquin]] (Volquin, Folkvin, Volkewin, Wolguinus, Wolgulin, Volkwinn) (1209–[[1236]])
▲Samuti oli neil kaks [[maamarssal]]it:{{lisa viide}}
▲*[[Arnold (maamarssal)|Arnold]] (1205–1211)
▲*[[Rutger (maamarssal)|Rutger]] (1211–1236)
==Viited==
| |||