Vaherahu: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Kruusamägi (arutelu | kaastöö) Resümee puudub |
||
1. rida:
{{See artikkel| on üldmõistest; teiste tähenduste kohta vaata [[Vaherahu (täpsustus)]].}}
'''Vaherahu''' (inglise keeles ''armistice'', mis on tuletatud [[ladina keel|ladinakeelsest]] sõnast ''arma''
Vaherahu võib eelneda ka sõjas ülekaalu saavutanud poole diktaadist lähtuvalt enne
Vaherahu on ''modus vivendi'' („eluviis”) ega ole võrdsustatav rahulepinguga, mille kokkuleppimiseks võib kuluda kuid või isegi aastaid. Selle sõlmimise rahvusvahelised õiguslikud normid on määratud kahel [[Haagi konventsioon|Haagi konverentsil]] vastu võetud konventsioonidega. Esimesel konverentsil 18. maist kuni 29. juulini 1899, millel osales 26 riiki, võeti vastu kolm konventsiooni (sõjaväe ja relvastuse koguste piiramine
Teine konverents toimus 15. juunist kuni 18. oktoobrini 1907 ja seal osales 44 riiki. Relvastust küll piirata ei õnnestunud, kuid võeti vastu rida vaherahu sõlmimiseks vajalikud konventsioonid nagu võlgade väljanõudmise ja sõjalise jõu kasutamise kohta, neutraalsete riikide ja isikute õiguste ning kohustuste kohta maa- ja meresõjas, veealuste kontaktmiinide paigaldamise kohta, vaenlase kaubalaevade staatuse kohta, merevägede poolt pommitamise kohta, rahvusvahelise priisikohtu rajamise kohta, mis ei jõustunud jt. Sellel konverentsil oli pärast [[esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] lõppemist otsene mõju [[Rahvasteliit|Rahvasteliidu]] loomisele.
Tänapäeval võib sõdivatelt pooltelt vaherahu sõlmimist nõuda [[ÜRO Julgeolekunõukogu]]. Julgeolekunõukogu kehtestab või proovib kehtestada oma resolutsioonidega vaherahu konfliktis olevate poolte vahel, kuid sageli see ei tooda tulemust. Kuna vaherahu üle peetakse alati läbirääkimisi sõdivate poolte endi vahel, milleks võivad olla kaasatud ka vahendajad, milleks on olnud ÜRO, siis on nende läbirääkimiste tulemused kaasaegses rahvusvahelises õiguses siduvamad kui sisuliselt mittekohustuslikud ÜRO relvarahu resolutsioonid.
Esimese maailmasõja ajal sõlmiti kõigepealt detsembris 1917 vaherahu leping Venemaa ja [[Keskriigid|Keskriikide]] vahel. Sellele järgnes Salonikis sõlmitud (september 1918) Bulgaaria ja liitlasriikide vaheline, Murdoses sõlmitud liitlaste ja
[[Eesti sõjaajalugu|Eesti sõjaajaloos]] on tuntud [[Pljussa vaherahu]] (1583), [[Altmargi vaherahu]] (1629). Eesti riigi loomiseks määrava tähtsusega [[Vabadussõda|Eesti Vabadussõjas]] hakkas vaherahu Eesti ja Venemaa vahel kehtima 3. jaanuaril 1920. aastal. Sellele järgnes [[Tartu
Teise maailmasõja ajal kirjutasid Prantsusmaa ja Saksamaa 22. juunil 1940 alla omavahelisele rahulepingule just samas salongvagunis Compiègne’is, kus sõlmiti 1918. aasta vaherahuleping. Järgnesid eri aegadel Saksamaa vastu võidelnud liitlaste ja nende vastaste vaherahu lepinguid. 14. juulil 1941. aastal sõlmiti Süürias Püha Jean d'Acre'i vaherahu Lähis-Idas tegutsenud Briti vägede ja Prantsusmaa Vichy valitsuse vägede vahel. Lisandusid lepingud Itaaliaga (1943), Bulgaariaga (oktoober 1944), Nõukogude Liidul Moskva leping Soomega (september 1944), liitlastel Rumeeniaga (september 1944) ja Ungariga (jaanuar 1945). 1945. aastal ei kirjutatud vaherahu lepingule alla ei Saksamaa ega Jaapaniga. Mõlemad riigid kapituleerusid ja andsid alla, mistõttu polnud mingit põhjust lahingutegevuse seiskamist vaherahu lepinguga.
Teise maailmasõja järgsetest lepingutest nimetagem 1949. aasta Iisraeli ja tema naabrite Egiptuse, Jordaania, Liibanoni ja Süüria vahelisi vaherahulepingud. [[Korea sõda|Korea sõja]] vaherahu leping sõlmiti 27 juulil 1953
[[Kategooria:Rahulepingud]]
|