Menandros: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P pisitoimetamine
P Korrastasin skripti abil viiteid
1. rida:
[[Pilt:Menander Chiaramonti Inv1453.jpg|pisi|Menandros. Rooma keisririigi aegne koopia kreeka originaalist (ca. 343–291 eKr). Marmor, Vatikani muuseum]]
'''Menandros''' (vanakreeka keeles Μένανδρος, ladinapäraselt Menander; 342/341 eKr – 291/290 eKr) oli [[Vana-Kreeka|vanakreeka]] [[näitekirjanik]], [[Ateena linnriik|Ateena]] [[uus komöödia|uue komöödia]] tuntuim esindaja.<ref name="Konstan>{{cite" book|last=Konstan|first=David|title=Menander of Athens|year=2010|publisher=Oxford University Press|location=Oxford|isbn=0199805199|pages=3–6}}</ref> Ta olevat kirjutanud 105<ref>Apollodoros, name="KroonikaJpxux", [http://www.attalus.org/translate/apollodorus.html#43 fr. 43] (teda tsiteerib [[Aulus Gellius]], "[[Atika ööd]]", 17.4).</ref>, 108<ref name="Suda">[http://www.stoa.org/sol-entries/mu/589 Suda μ 589].</ref> või 109<ref>Aulus Gellius, name="Atika öödP5cWE", 17.4.</ref> komöödiat ja võitnud [[lenaiad]]e festivalil kaheksal korral auhinna.<ref>Apollodoros, name="KroonikaLpSTm", [http://www.attalus.org/translate/apollodorus.html#43 fr. 43].</ref> Ei ole teada, kui mitu korda ta võitis [[linnadionüüsiad|linnadionüüsiate]] festivalil.
 
Menandros oli [[Antiikaeg|antiikajal]] menukas autor, ent tema teosed läksid [[keskaeg|keskajal]] kaotsi ning tänapäeval on need tuntud peamiselt [[papüürus]]tel säilinud katkenditena. Peaaegu tervikuna on meieni jõudnud ainult üks [[komöödia]], "Dyskolos" ("[[Pahurdaja]]").
6. rida:
==Elukäik ja looming==
[[Pilt:Relief with Menander and New Comedy Masks - Princeton Art Museum.jpg|pisi|Istuv poeet (nn Menandros) komöödiamaskidega, Rooma-aegne reljeef, pärit vahemikust 1. sajand eKr – 1. sajandi algus pKr. Princetoni Ülikooli kunstimuuseum]]
Menandrose vanemad [[Diopeithes]] ja Hegestrate olid heal järjel. Isa Diopeithest samastatakse harilikult Ateena väejuhiga, kellest kirjutab [[Demosthenes]].<ref>Demosthenes, name="ChersonesosesthqW2x", [http://www.perseus.tufts.edu/hopper/text?doc=Perseus%3Atext%3A1999.01.0069%3Aspeech%3D8%3Asection%3D6 6].</ref> On arvatud, et Menandrose huvi komöödia vastu pärines onult [[Alexis]]elt, kes oli samuti komöödiakirjanik.<ref>'A Shortname="jnX1G" History of Comedy', [http://www.attalus.org/poetry/lives.html#menander1 Prolegomena De Comoedia, 3].</ref>
 
Menandros oli [[peripateetikud|peripateetik]] [[Theophrastos]]e sõber ja võib-olla ka õpilane, ta sai hästi läbi Ateena diktaatori [[Demetrios Phaleronist|Phaleroni Demetriosega]]<ref>Phaedrus, name="Valmid4vswv", [http://www.mythfolklore.net/aesopica/phaedrus/51.htm 5.1].</ref> ning teenis [[efeeb]]ina koos [[Epikuros]]ega.<ref>Strabon, name="GeograafiaJSKAY", [http://www.perseus.tufts.edu/hopper/text?doc=urn:cts:greekLit:tlg0099.tlg001.perseus-eng1:14.1.18 14.1.18].</ref> [[Alkiphron]] jutustab loo sellest, kuidas Egiptuse valitseja [[Ptolemaios I Soter]] hindas Menandrost nii väga, et kutsus ta oma õukonda, ent poeet olevat eelistanud oma elamist [[Pireus]]es ning [[hetäär]]i [[Glykera]] seltskonda.<ref>Alkiphron, name="KirjadjtC0L", 4.18 [2.3]. Eestikeelset tõlget sellest kirjast vt "Vanakreeka kirjanduse antoloogia", Tallinn: Varrak, lk 422–424, tõlkinud [[Ivo Volt]].</ref>
 
[[Ovidius]]e "[[Ibis (Ovidius)|Ibise]]" [[skoliast]]i märkuse järgi uppus Menandros vannis<ref> name="IbisdS4FX", skolion [http://www.attalus.org/poetry/lives.html#menander5 rea 591] juurde.</ref> ja ta kaasmaalased olevat talle püstitanud hauamonumendi Ateenasse viiva tee äärde, kus seda nägi ka Kreeka eri maakondi kirjeldanud [[Pausanias]].<ref>Pausanias, name="Kreeka kirjeldusquYHt", [http://www.perseus.tufts.edu/hopper/text?doc=Paus.+1.2 1.2.2].</ref>
 
Menandrose rivaal komöödiakirjanikuna (ja mõnede arvates ka Glykera armastajana) oli [[Philemon]], kes olevat omal ajal olnud Menandrosest populaarsemgi.
 
Ei ole teada, kui kaua säilisid Menandrose teoste terviktekstid, kuid 23 neist olevat koos [[Michael Psellos]]e kommentaaridega olnud käibel [[Konstantinoopol]]is 11. sajandil. Menandrost kiidab [[Plutarchos]] oma teoses "Menandrose ja Aristophanese võrdlus"<ref>Plutarchos, name="MoraliaalJv6", [http://penelope.uchicago.edu/Thayer/E/Roman/Texts/Plutarch/Moralia/Aristophanes_and_Menander*.html 853–854].</ref> ning [[Quintilianus]] oma "Kõnekunstiõpetuses", kes toetas ka pärimust, mille järgi Menandros olevat olnud [[Charisios]]e nime all säilinud kõnede autor.<ref>Quintilianus, name="KõnekunstiõpetusjvK66", [http://penelope.uchicago.edu/Thayer/E/Roman/Texts/Quintilian/Institutio_Oratoria/10A*.html#1.69 10.1.69].</ref>
 
[[Pilt:Menander fresco Pompeii Italy.jpg|pisi|Menandros. Fresko, [[Casa del Menandro]], [[Pompeii]]]]
Võrreldes vana atika komöödiaga, mille peamine esindaja on [[Aristophanes]], on Menandrose teosed nii vormi kui sisu poolest erinevad. Vormiliselt on Menandrose komöödiates viis osa, mille vaheline aeg on täidetud koori-[[interluudium]]itega, mille jaoks ei ole kirjutatud laule ega dialooge.<ref name="VKA">"Vanakreeka kirjanduse antoloogia", Tallinn: Varrak, 2006, lk 322.</ref> Tegevuskohaks on tavaliselt linna- või külatänav, sagedased motiivid on võrgutatud tüdruk, hüljatud laps, äratundmine märkide järgi, põgenemised, kaksikute segiminek, surnuks peetud kangelaste naasmine jne.<ref name="VKA" /> [[Vanaatika komöödia]]ga võrreldes ei iseloomusta Menandrose teoseid mütoloogilisus ega poliitiline päevakajalisus.<ref name="VKA" /> Need kujutavad pigem lihtsustatult keskklassi perekonnaelu, tuginedes tugevalt stereotüüpsetele karakteritele, nagu sõdur, [[filosoof]], parasiit, [[hetäär]].<ref name="VKA2">"Vanakreeka kirjanduse antoloogia", Tallinn: Varrak, 2006, lk 323.</ref>
 
Menandros armastas oma teostes kasutada [[vanasõna]]lisi väljendeid ja [[sentents]]e, nendest pandi hiljem kokku eraldi kogumik (peamiselt üherealised sententsid ehk monostihhid), mis oli käibel kooliõpetuses.<ref>Vt Siegfriedname="euHE4" Jaekel, ''Menandri sententiae'', Leipzig: Teubner, 1964; Carlo Pernigotti, ''Menandri sententiae'', Firenze: Olschki, 2008.</ref>
 
Menandrose komöödiad olid eeskujuks [[Rooma riik|Rooma]] komöödiakirjanikele, nii põhinevad tema teostel [[Terentius]]e "Eunuchus", "Andria", "Heauton Timorumenos" ja "Adelphoe" (mõnel juhul on kombineeritud mitme komöödia materjali). Ka [[Plautus]]e "Bacchides" ja "Stichus" arvatakse põhinevat Menandrose originaalidel. Teda jäljendasid ka [[Caecilius Statius]], [[Luscius Lanuvinus]], [[Turpilius]] ja [[Atilius]].
26. rida:
 
==Loomingu kaotsiminek ja taasavastamine==
Suurem osa Menandrose loomingut sisaldavatest [[Käsikiri|käsikirjadest]] hävis keskajal (arvatavasti 7.–8. sajandil), teati vaid tuhatkond tsitaati, mis ulatusid mõnest sõnast paariteistkümne reani.<ref name="VKA" /> Väidetavalt olevat [[Federico da Montefeltro]] raamatukogu [[Urbino]]s sisaldanud Menandrose kõiki teoseid, ent see koodeks läks ilmselt varsti kaduma, v-o siis, kui [[Cesare Borgia]] Urbino hõivas.<ref>[[Jacob Burckhardt]], name="Itaalia renessansikultuurbB3CY", tõlkinud [[Ilmar Vene]], Tartu: Ilmamaa, 2003, lk 167 ja märkus 107, lk 495.</ref>
 
19. sajandil kogusid Menandrose säilinud (s.o teiste autorite tsiteeritud) fragmendid kokku [[Augustus Meineke]] ("[[Fragmenta Comicorum Graecorum]]", IV köide, 1841) ja [[Theodor Kock]] ("[[Comicorum Atticorum Fragmenta]]", III köide, 1888). Need sisaldavad u 1650 [[Värss|värsirida]] või selle osa, millele lisandub terve hulk üksikuid sõnu, mida tsiteerivad antiikaja [[leksikograaf]]id.
33. rida:
Olukord muutus oluliselt 20. sajandi alguses, kui leiti nn [[Kairo koodeks]], mis avaldati 1907. aastal. See sisaldas pikemaid osi komöödiatest "Samia" ("Samoslanna"), "Perikeiromene" ("Äralõigatud palmik") ja "Epitrepontes" ("Vahekohus"), lõigu komöödiast "Heros" ("Kangelane") ning veel ühe fragmendi identifitseerimata teosest. Juba 1906. aastal oli avaldatud muumiakartonnaažist leitud 115 rida komöödiast "Sikyonioi" ("Sikyonlased").
 
1959. aastal avaldati [[Bodmeri papüürused|Bodmeri papüüruste]] hulgast leitud peaaegu terviklik komöödia "Dyskolos" ("Pahurdaja"), veel katkendeid "Samoslannast" ja umbes pool "Kilbikomöödiast" ("Aspis"). 1960. aastate lõpus leiti muumiakartonnaažist veel katkendeid "Sikyonlastest", mis osutus sama käsikirja osaks, mis 1906. aastal avaldatud leid.<ref>Menander: ''Playsname="chMTH" and Fragments'', tr. Norma Miller. Penguin 1987, p. 15.</ref>
 
[[Pilt:Портрет Менандра А 850.jpg|pisi|Menandros. Rooma koopia [[Praxiteles]]e poegade [[Kephisodotos]]e ja [[Timarchos]]e 4. sajandist eKr pärineva originaali järgi. Marmor, [[Ermitaaž]], Peterburi]]
2003. aastal leiti [[Vatikani raamatukogu]]st [[palimpsest]], mis oli 9. sajandil üle kirjutatud [[Süüria keel|süüriakeelse]] vaimuliku tekstiga. [[Pärgament|Pärgamendi]] mahakustutatud tekstikiht osutus 4. sajandi Menandrose käsikirjaks. Säilinud lehtedel on osa "Pahurdajast" ning 200 rida identifitseerimata komöödiast.<ref name="harlfinger">Dieter Harlfinger, [http://www.forum-classicum.de/archiv104.htm#harlfinger "Warten auf Menander im Vatikan. 400 griechische Komödienverse in einer syrischen Palimpsest-Handschrift entdeckt"], ''Forum Classicum'', 2004 (inglise keeles: Roger Pearse, [http://www.roger-pearse.com/weblog/?p=1515 "Waiting for Menander in the Vatican: 400 verses of Greek comedy discovered in a Syriac palimpsest manuscript"]).</ref><ref>F. D’Aiuto, name="Graeca in codici orientali della Biblioteca Vaticana (con i resti di un manoscritto tardoantico delle commedie di Menandro)d5FGf", in: ''Tra Oriente e Occidente. Scritture e libri greci fra le regioni orientali di Bisanzio e l’Italia'', a cura di Lidia Perria, Roma 2003 (= Testi e studi bizantino-neoellenici XIV), lk 227–296 (eriti lk 266–283 ja tahvlid 13–14).</ref>
 
==Komöödiad==
142. rida:
 
==Viited==
{{viited}}|allikad=
<ref name="Konstan">{{cite book|last=Konstan|first=David|title=Menander of Athens|year=2010|publisher=Oxford University Press|location=Oxford|isbn=0199805199|pages=3–6}}</ref>
<ref name="Suda">[http://www.stoa.org/sol-entries/mu/589 Suda μ 589].</ref>
<ref name="VKA">"Vanakreeka kirjanduse antoloogia", Tallinn: Varrak, 2006, lk 322.</ref>
<ref name="VKA2">"Vanakreeka kirjanduse antoloogia", Tallinn: Varrak, 2006, lk 323.</ref>
<ref name="harlfinger">Dieter Harlfinger, [http://www.forum-classicum.de/archiv104.htm#harlfinger "Warten auf Menander im Vatikan. 400 griechische Komödienverse in einer syrischen Palimpsest-Handschrift entdeckt"], ''Forum Classicum'', 2004 (inglise keeles: Roger Pearse, [http://www.roger-pearse.com/weblog/?p=1515 "Waiting for Menander in the Vatican: 400 verses of Greek comedy discovered in a Syriac palimpsest manuscript"]).</ref>
<ref name="Jpxux">Apollodoros, "Kroonika", [http://www.attalus.org/translate/apollodorus.html#43 fr. 43] (teda tsiteerib [[Aulus Gellius]], "[[Atika ööd]]", 17.4).</ref>
<ref name="P5cWE">Aulus Gellius, "Atika ööd", 17.4.</ref>
<ref name="LpSTm">Apollodoros, "Kroonika", [http://www.attalus.org/translate/apollodorus.html#43 fr. 43].</ref>
<ref name="hqW2x">Demosthenes, "Chersonesosest", [http://www.perseus.tufts.edu/hopper/text?doc=Perseus%3Atext%3A1999.01.0069%3Aspeech%3D8%3Asection%3D6 6].</ref>
<ref name="jnX1G">'A Short History of Comedy', [http://www.attalus.org/poetry/lives.html#menander1 Prolegomena De Comoedia, 3].</ref>
<ref name="4vswv">Phaedrus, "Valmid", [http://www.mythfolklore.net/aesopica/phaedrus/51.htm 5.1].</ref>
<ref name="JSKAY">Strabon, "Geograafia", [http://www.perseus.tufts.edu/hopper/text?doc=urn:cts:greekLit:tlg0099.tlg001.perseus-eng1:14.1.18 14.1.18].</ref>
<ref name="jtC0L">Alkiphron, "Kirjad", 4.18 [2.3]. Eestikeelset tõlget sellest kirjast vt "Vanakreeka kirjanduse antoloogia", Tallinn: Varrak, lk 422–424, tõlkinud [[Ivo Volt]].</ref>
<ref name="dS4FX">"Ibis", skolion [http://www.attalus.org/poetry/lives.html#menander5 rea 591] juurde.</ref>
<ref name="quYHt">Pausanias, "Kreeka kirjeldus", [http://www.perseus.tufts.edu/hopper/text?doc=Paus.+1.2 1.2.2].</ref>
<ref name="alJv6">Plutarchos, "Moralia", [http://penelope.uchicago.edu/Thayer/E/Roman/Texts/Plutarch/Moralia/Aristophanes_and_Menander*.html 853–854].</ref>
<ref name="jvK66">Quintilianus, "Kõnekunstiõpetus", [http://penelope.uchicago.edu/Thayer/E/Roman/Texts/Quintilian/Institutio_Oratoria/10A*.html#1.69 10.1.69].</ref>
<ref name="euHE4">Vt Siegfried Jaekel, ''Menandri sententiae'', Leipzig: Teubner, 1964; Carlo Pernigotti, ''Menandri sententiae'', Firenze: Olschki, 2008.</ref>
<ref name="bB3CY">[[Jacob Burckhardt]], "Itaalia renessansikultuur", tõlkinud [[Ilmar Vene]], Tartu: Ilmamaa, 2003, lk 167 ja märkus 107, lk 495.</ref>
<ref name="chMTH">Menander: ''Plays and Fragments'', tr. Norma Miller. Penguin 1987, p. 15.</ref>
<ref name="d5FGf">F. D’Aiuto, "Graeca in codici orientali della Biblioteca Vaticana (con i resti di un manoscritto tardoantico delle commedie di Menandro)", in: ''Tra Oriente e Occidente. Scritture e libri greci fra le regioni orientali di Bisanzio e l’Italia'', a cura di Lidia Perria, Roma 2003 (= Testi e studi bizantino-neoellenici XIV), lk 227–296 (eriti lk 266–283 ja tahvlid 13–14).</ref>
}}
 
==Kirjandus==