Kaarel Eenpalu: erinevus redaktsioonide vahel

Valiti [[1919]] [[Eesti Rahvaerakond|Eesti Rahvaerakonna]] liikmena [[Asutav Kogu|Asutavasse Kogusse]]. "Teisel koosolekul kõneles karskusest K. Einbund, püüdes järele aimata [[Jaan Tõnisson|Tõnissoni]]. Kui Tõnisson koosolekule jõudis ja veidi pealt kuulanud oli, käratas ta: "Sina, nooruke, ei oska kõnelda, tule kõnetoolist maha", ja asus ise kõnet jätkama<ref>Jakob Aunver.name="OlH3B" Richard Roht mälupeeglis. Tulimuld, 1956, nr 4, lk 153</ref>." Pärast üleolevat kohtlemist erakonna juhi Jaan Tõnissoni poolt läks Eenpalu [[1923]] üle [[Põllumeestekogud]]esse, kuid lahkus sealt 21. oktoobril 1933 ja muutus [[parteidistsipliin]]ist sõltumatuks iseseisvaks poliitikuks.

Oli 1919–[[1920]] [[riigikontrolör]], [[1920]], [[1921]]–1924 ja [[1924]]–1926 siseminister (teda peetakse Eesti [[politsei]] rajajaks), [[1926]]–[[1932]] ja [[1933]]–[[1934]] III, IV ja [[V Riigikogu]] esimees, juulist novembrini 1932 [[riigivanem]] ([[Kaarel Eenpalu esimene valitsus]]), 1934–1938 siseminister<ref>http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid name=68&iid=110700242453&img=era0031_005_0000369_00013_t.jpg&tbn=1&pgn=1&prc=30&ctr=0&dgr=0&lst=2&hash=94f6c97f2b47fc7b4132a8e447c889e3<"XMGJg" /ref> ja [[peaministri asetäitja]]<ref>http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid name=68&iid=110700242453&img=era0031_005_0000369_00014_t.jpg&tbn=1&pgn=1&prc=30&ctr=0&dgr=0&lst=2&hash=d6c686a2ec616d6937a0b6ed60473bd3<"5IgGb" /ref>, [[1938]]–[[1939]] peaminister ([[Kaarel Eenpalu teine valitsus]]).

[[1. detsembri riigipöördekatse|1. detsembril 1924]] ründasid kommunistlikud mässajad [[Jaan Anvelt]]i korraldusel tema korterit ja üritasid teda tappa<ref>Ma tõstsinname="WtXSS" käe isamaa vastu... [[Rahvaleht]], 29. november 1937, nr 141, lk 5.</ref>.

Oktoobris 1933 toimunud põhiseaduse muutmise rahvahääletuse eel teatas Kaarel Eenpalu, et ta on põhiseaduse muutmise poolt: "Rahulikul teel ja seaduslikus korras põhiseaduse muutmine on parem kui väevõimu abinõude varal<ref>Poolt võiname="LBDzV" vastu? [[Vaba Maa]], 14. oktoober 1933, nr 241, lk 5.</ref>."

Neil olid tütred Helmi-Aino ([[1917]]), Virve ([[1919]]), Tiiu-Hilja ([[1921]]) ja Mai-Linda Armei ([[1923]]–2016<ref>{{netiviide |Pealkiriname=Suri"i0isO" riigivanem Kaarel Eenpalu noorim tütar |Väljaanne=Delfi |Väljaandja=Ekspress Meedia AS |Aeg=2016-07-14 |URL=http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/suri-riigivanem-kaarel-eenpalu-noorim-tutar?id=75062973 |online=2016-07-15}}</ref>).

Eenpalu arvates on [[demokraatia]] kõva ja korraldatud [[võim]], mida iseloomustab distsipliin. Tema sõnul tagab [[vabadus]]e püsimise kindel kord ning [[eestlased]] on distsipliini ihkav [[rahvas]].<ref name=":0">{{Netiviide|Autor=[[Pekka Erelt]]|URL=http://ekspress.delfi.ee/ajalugu/hitler-ahvardas-taevast-rohelisena-maalivad-kunstnikud-steriliseerida?id=78969170|Pealkiri=Hitler ähvardas taevast rohelisena maalivad kunstnikud steriliseerida|Väljaanne=[[Eesti Ekspress]]|Väljaandja=[[Ekspress Meedia AS]]|Aeg=[[26. juuli]] 2017|Kasutatud=|Arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170726002350/http://ekspress.delfi.ee/ajalugu/hitler-ahvardas-taevast-rohelisena-maalivad-kunstnikud-steriliseerida?id=78969170}}</ref>

*[[1928]] tuletõrje liidu kõrgem hoolsusmärk<ref>Tuletõrje aumärkname="tYnCt" K. Einbundile. Rahvaleht, 19. jaanuar 1928, nr 8, lk 1.</ref>.

Kaarel Eenpalu on [[Albert Kivikas]]e 1936. aastal avaldatud romaani "[[Nimed marmortahvlil]]" tegelane (nimetu pataljoniülem)<ref>Karl Hein.name="klc41" Ajaloolised isikud eesti ilukirjanduses. Estada, Tallinn, 2012. Lk 242</ref>.

{{viited}}|allikad=