Kaarel Eenpalu: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PikseBot (arutelu | kaastöö)
P Robot: välislink parandatud
P pisitoimetamine
29. rida:
 
==Poliitiline tegevus==
Valiti [[1919]] [[Eesti Rahvaerakond|Eesti Rahvaerakonna]] liikmena [[Asutav Kogu|Asutavasse Kogusse]]. "Teisel koosolekul kõneles karskusest K. Einbund, püüdes järele aimata [[Jaan Tõnisson|Tõnissoni]]. Kui Tõnisson koosolekule jõudis ja veidi pealt kuulanud oli, käratas ta: "Sina, nooruke, ei oska kõnelda, tule kõnetoolist maha", ja asus ise kõnet jätkama<ref>Jakob Aunver. Richard Roht mälupeeglis. Tulimuld, 1956, nr. 4, lk. 153</ref>." Pärast üleolevat kohtlemist erakonna juhi Jaan Tõnissoni poolt läks Eenpalu [[1923]] üle [[Põllumeestekogud]]esse, kuid lahkus sealt 21. oktoobril 1933 ja muutus [[parteidistsipliin]]ist sõltumatuks iseseisvaks poliitikuks.
 
[[1920]]–[[1937]] oli I–V [[Riigikogu]] ning alates [[1938]] [[I Riigivolikogu]] liige ([[Riigivolikogu 79. valimisringkond|79. valimisringkonnast]]).
35. rida:
Oli 1919–[[1920]] [[riigikontrolör]], [[1920]], [[1921]]–1924 ja [[1924]]–1926 siseminister (teda peetakse Eesti [[politsei]] rajajaks), [[1926]]–[[1932]] ja [[1933]]–[[1934]] III, IV ja [[V Riigikogu]] esimees, juulist novembrini 1932 [[riigivanem]] ([[Kaarel Eenpalu esimene valitsus]]), 1934–1938 siseminister<ref>http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&iid=110700242453&img=era0031_005_0000369_00013_t.jpg&tbn=1&pgn=1&prc=30&ctr=0&dgr=0&lst=2&hash=94f6c97f2b47fc7b4132a8e447c889e3</ref> ja [[peaministri asetäitja]]<ref>http://www.ra.ee/dgs/browser.php?tid=68&iid=110700242453&img=era0031_005_0000369_00014_t.jpg&tbn=1&pgn=1&prc=30&ctr=0&dgr=0&lst=2&hash=d6c686a2ec616d6937a0b6ed60473bd3</ref>, [[1938]]–[[1939]] peaminister ([[Kaarel Eenpalu teine valitsus]]).
 
[[1. detsembri riigipöördekatse|1. detsembril 1924]] ründasid kommunistlikud mässajad [[Jaan Anvelt]]i korraldusel tema korterit ja üritasid teda tappa<ref>Ma tõstsin käe isamaa vastu... [[Rahvaleht]], 29. november 1937, nr. 141, lk. 5.</ref>.
 
Oktoobris 1933 toimunud põhiseaduse muutmise rahvahääletuse eel teatas Kaarel Eenpalu, et ta on põhiseaduse muutmise poolt: "Rahulikul teel ja seaduslikus korras põhiseaduse muutmine on parem kui väevõimu abinõude varal<ref>Poolt või vastu? [[Vaba Maa]], 14. oktoober 1933, nr. 241, lk. 5.</ref>."
 
Sai siseministriks pärast iseseisva siseministeeriumi loomist. Kujundas uue, presidentaalse sisepoliitilise kursi. Eenpalu agaral osavõtul algatati [[nimede eestistamine]], [[Kodukaunistamine|kodukaunistamise]] hoogtöö, [[Isamaaliit (1935–1940)|Isamaaliit]] ja muud.
108. rida:
==Tunnustused==
*[[1922]] 2. suurtükiväepolgu ohvitseridekogu auliige
*[[1928]] tuletõrje liidu kõrgem hoolsusmärk<ref>Tuletõrje aumärk K. Einbundile. Rahvaleht, 19. jaanuar 1928, nr. 8, lk. 1.</ref>.
*[[1928]] Saaremaa politseiametnikkude kogu auliige
*[[1929]] Poola-Eesti Ühingu auliige