Redaktsioon: 19. juuli 2019, kell 19:47 redigeeri KrattBot (arutelu \| kaastöö) Robotid 32 182 muudatust P lisan Elurikkuse malli ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 21. august 2019, kell 22:19 redigeeri eemalda Taivo (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 28 872 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: {{Taksonitabel \| nimi = Pikalehine huulhein \| värvus = taimed \| seisund = \| seisundi_süsteem = \| seisundi_ref = \| pilt = Drosera_anglica_ne1.JPG \| pildi_seletus = \| riik = [[Taimed]] ''Plantae'' \| hõimkond = [[Õistaimed]] ''Magnoliophyta'' \| klass = [[Kaheidulehelised]] ''Magnoliopsida'' \| selts = [[Nelgilaadsed]] ''Caryophyllales'' \| sugukond = [[Huulheinalised]] ''Droseraceae'' \| perekond = [[Huulhein]] ''Drosera'' \| liik = '''Pikalehine huulhein''' \| binaarne = ''Drosera anglica'' \| binaarse_autor = [[William Hudson\|Huds.]] \| levikukaart = \| levikukaardi_seletus = \| sünonüümid = *''Drosera longifolia'' <small>[[Carolus Linnaeus\|L.]]</small> }} '''Pikalehine huulhein''' (''Drosera anglica'') on [[huulheinalised\|huulheinaliste]] [[sugukond (bioloogia)\|sugukonda]] [[huulhein]]a [[perekond (bioloogia)\|perekonda]] kuuluv [[putuktoiduline taim\|putuktoiduline]] [[õistaim]]. ▼ Esimesena kirjeldas [[Linnaeus]] huulheinaliiki ''D. longifolia''. [[1778]] avastas [[William Hudson]], et selle nime alla on ühendatud kaks liiki, mis tuleks eraldada (teine liik oli [[vahelmine huulhein]]). Linnaeuse antud nime kasutati siiski veel tükk aega edasi, kuni segaduste vältimiseks see [[1999]]. aastal lõpuks keelati. ▲'''Pikalehine huulhein''' (''Drosera anglica'') on [[huulheinalised\|huulheinaliste]] sugukonda kuuluv [[putuktoiduline taim\|putuktoiduline]] [[õistaim]]. Arvatakse, et taim on ''D. rotundifolia'' ja ''D. linearis'''e [[hübriid]]. See tähendab, et nende kahe liigi vaheline tavaliselt viljatu hübriid kahekordistas oma kromosoomistiku, muutus sigimisvõimeliseks ja stabiliseerus uue liigi, pikalehise huulheinana. Kummalgi lähteliigil on 20 [[kromosoom]]i, pikalehisel huulheinal 40. Pikalehine huulhein annab omakorda hübriide teiste huulheintega, aga need kõik on viljatud. Nagu teisedki selle perekonna liigid, kasvab pikalehine huulhein [[parasvööde\|põhjaparasvöötmes]], kuid teda leidub ka [[Jaapan]]is, [[Hawaii saared\|Hawaii saartel]] jne. ▼ ▲Nagu teisedki selle perekonna liigid, kasvab pikalehine huulhein [[parasvööde\|põhjaparasvöötmes]], kuid teda leidub ka [[Jaapan]]is, [[Hawaii saared\|Hawaii saartel]] jne. Taim eelistab kasvada soostunud pinnases, näiteks [[madalsoo]]s. Mägedes kasvab ta kuni 2 km kõrguseni. ~~Arvatakse, et taim on ''D. rotundifolia'' ja ''D. linearis'''e [[hübriid]].~~ Huulheinte [[juurestik]] ulatub kõigest mõne sentimeetri sügavusele. Juuri kasutatakse vaid kinnitumiseks ja [[vesi\|vee]] hankimiseks. [[Lämmastik]]ku on huulheinte tüüpilistes kasvukohtades vähe ja sellepärast pakub loomade söömine taimele täiendava võimaluse lämmastikku hankida. ~~Taim eelistab kasvada soostunud pinnases, näiteks [[madalsoo]]s.~~ Nagu kõigil huulheinadel, katavad pikalehiselgi huulheinal [[lehelaba]] varre otsas olevat kleepuvad näärmed, mida taim kasutab väikeste [[lülijalgsed\|lülijalgsete]], peamiselt [[putukad\|putukate]] ligimeelitamiseks, kinnipüüdmiseks ja seedimiseks. Selleks eritavad näärmed [[magus]]at [[lõhn]]a ja [[lima]], mille külge saak kinni jääb. Enamiku saagist moodustavad väikesed putukad, näiteks kärbsed, ent ka väikesed [[liblikad]], [[taolistiivalised]] ja isegi [[kiil]]id võivad huulheina saagiks langeda. ~~Taime on kasutatud [[rahvameditsiin]]is paljude haiguste puhul.~~ Taime kokkupuutele saagiga järgneb [[tigmotroopia\|tigmotroopiline]] ehk puutetundlik reaktsioon, millega näärmekarvad suunduvad saagi poole. Ühtlasi suureneb näärmete limaeritus. See reaktsioon toimub mõne minuti jooksul ja on tugevam siis, kui saak end liigutab. Pikalehine huulhein on võimeline enamakski, nimelt suudab ta lehe keerata ümber saagi, et suurendada oma kokkupuutepinda saagiga, aga see kestab tunde või eriti suure saagi korral isegi päevi. Saakloom sureb kas kurnatusse või lämbub sellepärast, et lima ummistab tema [[trahhee]]d. Lõpuks, kui saakloom on ära seeditud, keerdub leht lahti ja järele jääb üksnes tema [[välisskelett]]. Pikalehisel huulheinal on talvel [[puhkeperiood]]. Ta talvitub [[pung]]adena, mis koosnevad tihedalt kokku keerdunud ja isegi sõlmunud lehtedest. Kevadel kerivad lehed end pungast jälle lahti. == Välislingid ==

Pikalehine huulhein: erinevus redaktsioonide vahel