Erinevus lehekülje "Pada" redaktsioonide vahel

Lisatud 1358 baiti ,  1 aasta eest
Täiendused
(Pilt)
(Täiendused)
[[File:CastIronPotAndWhisk.JPG|thumb|Pada]]
 
'''Pada''', ka '''katel''', on ümmarguse põhja ja kumera põhjagasangaga [[malm]]ist või [[raud|rauast]] keedu[[keedunõunõu]], mida kasutatakse lahtisel tulel. Üldisemalt võib pajaks nimetada igasugust tulel kasutatavat keedunõud või lihtsalt suurt [[pott]]i.
 
==Ajaloost==
Malmpada tuli eesti [[talu]]s kasutusele [[17. sajand|17.]] või [[18. sajand]]il. [[19. sajand]]il oli taludes harilikult mitu pada. Väiksemad, 2–5 [[toop|toobised]] või kuni 3–[[Ämber (mõõtühik)|ämbrised]] pajad olid toidu valmistamiseks.
 
5–ämbrised ja suuremad olid loomajoogi-, pesu-, [[õlu|õlle]], [[saun]]a- jms vee soojendamiseks, aga ka [[kangas]]te, pesu jm keetmiseks. Neid kasutati ka [[pulm]]atoitude valmistamiseks<ref name="Rahvakultuuri leksikon"/>.
 
==Kasutus==
Suurem pada riputati tule kohale [[katlakook|katlakoogu]] abil, väiksemad asetati [[kolmjalg|kolmjalale]]. [[Lõuna-Eesti]]s hakati 19. sajandi teisel poolel katlaid tulekolde kohale, [[reheahi|reheahju]] ette või [[pliit|pliidi]] sisse müürima<ref name="Etnograafia sõnaraamat"/>. Vee soojendamiseks kasutatakse suuri katlaid tänaseni.
 
==Vaata ka==
{{Vikitsitaadid}}
* [[PajarõngasKatlaahel]]
* Katlakook
*[[Katel]]
* [[Katlapuu]]
* [[Katlavinn]]
* Kolmjalg
* [[Pajapink]]
* [[Pajarõngas]]
 
== Viited ==
{{Viited|allikad=
<ref name="Etnograafia sõnaraamat">[[Eesti etnograafia sõnaraamat]]. 1996. Koostanud [[Arvi Ränk]]. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus. Lk 134</ref>
<ref name="Rahvakultuuri leksikon">[[Eesti rahvakultuuri leksikon]]. 2000. Koostanud [[Ants Viires]]. Tallinn: Eesti Entsüklopeedia Kirjastus. Lk 191</ref>}}
 
== Välislingid ==
*[https://www.muis.ee/museaalview/646374 Pada, [[Eesti Rahva Muuseum]]]
 
[[Kategooria:Anumad]]
[[Kategooria:Eesti etnegraafia]]
[[Kategooria:Katla osad]]
2630

muudatust