Skandinaavia: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
PResümee puudub
45. rida:
{{Vaata|Viikingiaeg}}, ''[[Jomsborg]], [[Jomsviikingid]]''
[[Pilt:Viking towns of Scandinavia 2.jpg|pisi|left|Viikingiaja linnad Skandinaavias]]
Skandinaavia ulatus (Norra põhjatipust Jüütimaa lõunapunktini on ligemale 2000 km) põhjustab maastiku väga suurt varieeruvust. Lõunas on Taani valdavalt tasane maa, selle peamine koostisosa [[Jüütimaa]] on [[Põhja-Saksa tasandik]]u jätk. [[Väike-Belt|Väikese Väike-Beldi väin]] lahutab Jüütimaad kahest peamisest saarest [[Sjælland]]ist ja [[Fyn]]ist, millest edasi jäävad Skåne ja Blekinge. [[Skåne maakond|Skåne]] ja [[Blekinge]] kuulusid suurema osa rauaajast ja varakeskajast Taani kuningate mõjusfääri ning kuulusid ka [[9. sajand]]i lõpul ja [[10. sajand]]i algul tekkinud esimesse ühendatud [[Taani kuningriik]]i, kuid kuuluvad tänapäeval Rootsile.
 
[[Varakeskaeg]]ses Skandinaavias domineeris Skandinaavia piirkonna suurvõim [[Taani ajalugu#Taani kuningas ja kuningriik|Taani]] riikliku arengu algetapis olevate Norra ja [[Rootsi ajalugu#Viikingiaeg|Rootsi]] valitsejate üle, kes olid tihti Taani kuninga vasallid. [[950]]. aastal kehtestas [[Saksa-Rooma keiser]] [[Otto I (Saksa-Rooma keiser)|Otto I]], [[Gorm Vana]] valitsusajal (u 940 – u 958) ülemvõimu Taani üle, millest [[Harald Sinihammas]] [[Otto II (Saksa-Rooma keiser)|Otto II]] valitsusajal püüdis vabaneda, kuid kaotas.