Erinevus lehekülje "Hunt" redaktsioonide vahel

Lisatud 29 baiti ,  1 aasta eest
P
pisitoimetamine
P (pisitoimetamine)
 
== Alamliigid ==
[[Pilt:Canis lupus subspecies range Eurasia.png|pisi| Võimalikud alamliigid ja nende ligikaudsed levialad Euroopas ]]
Kirjeldatud on ligi 40 hundi alamliiki. Mõni neist on välja surnud, mõne puhul pole kindel, kas on tegemist alamliigiga või mitte, näiteks itaalia hunt (''Canis lupus italicus'') ja ibeeria hunt (''Canis lupus signatus)''
 
{| class="wikitable"
 
== Levila ==
[[Pilt:Canis lupus range europe.png|pisi| Leviala Euroopas ]]
Kunagi elasid hundid igal pool [[Euroopa]]s. Kuid [[17. sajand]]ist alates suudeti nad peaaegu kõikjalt [[Lääne-Euroopa]]st hävitada. Hundid jäid elama ainult mägedesse ja [[Ida-Euroopa]]sse. Tänapäeval nende [[levila]] Euroopas ei vähene, vaid koguni suureneb, kui neile selleks võimalus antakse.
 
Hundi levila ulatub [[tundra]]test [[poolkõrb]]eteni. Ta on levinud peaaegu kogu [[põhjapoolkera]]l, v.a [[Aafrika]]s, [[Põhja-Ameerika]] lõunaosas ning [[igilumi|igilume]] ja -jääga kaetud aladel.
 
Hunt on peaaegu kõikjal [[Eesti]]s tavaline. Eestis elas [[2009]]. aasta seisuga umbes 270 hunti. 1. novembrist 2009 28. veebruarini 2010 kestnud jahihooajal oli lubatud küttida 173 hunti (teistel andmetel 140 <ref name="5r7UW" />), kuid kätte saadi vaid 101. <ref name="jKJzr" /> 2013. aastal oli kutsikatega hundikarjade hulk Eestis kahanenud 22-le ja huntide koguarv umbes 200 loomani.<ref name="ey77e" /> 1. novembrist 2015 28. veebruarini 2016 kestnud jahihooajal oli lubatud küttida 177 hunti, millest kätte saadi 114. 1. novembrist 2017 28. veebruarini 2018 kestnud jahihooajal oli lubatud küttida 101 hunti, millest kätte saadi 112. Kolm hunti kütiti eriloaga väljaspool jahiaega. Küttimise mahtu arvestati varasema küttimismahu asemel 18 ohjamisalaga. Kõige rohkem hunte kütiti Võrumaal – kätte saadi lubatud 17-st hundist 15. Läänemaal kütiti 15 hunti. Ida-Virumaal ei kütitud ühtki hunti küttimise piirangu puudumise tõttu.<ref>{{Netiviide|Autor=[[Aimar Rakko]], [[Sille Ader]]|URL=https://www.keskkonnaamet.ee/et/uudised/loppenud-jahihooajal-kutiti-eestis-101-hunti|Pealkiri=Lõppenud jahihooajal kütiti Eestis 101 hunti|Väljaanne=[[Keskkonnaamet]]|Aeg=[[2. märts]] 2018|Kasutatud=|Arhiivimisurl=https://webcache.googleusercontent.com/search?q=cache:Nh8Wj_hXKwUJ:https://www.keskkonnaamet.ee/et/uudised/loppenud-jahihooajal-kutiti-eestis-101-hunti}}</ref>
 
Lätis elab 500–600 hunti.<ref name="7G0h8" /> 2012. aastal kütiti Lätis 247 hunti.<ref name="UNXyb" />
== Välimus ==
 
Hunt on 110–160 &nbsp;cm pikk ja 85 &nbsp;cm kõrge. Hunt kaalub 30–50 &nbsp;kg (Eesti rekord on 62 &nbsp;kg<ref name="hunt" />, maailmarekord 78 &nbsp;kg). [[Saba]] on 35–50 &nbsp;cm pikk.
 
Hundile iseloomulikud välistunnused on enamasti hallikas [[karvkate|karv]], kikkis [[kõrv]]ad, viltused kollakad [[silm]]ad ja hüppeliigeseni ulatuv kohev saba, mis pole kunagi rõngas.
 
Hundil on terav [[haistmine]] ning [[kuulmine]]. Hundid ka [[nägemine|näevad]] paremini kui teised koerlased.
== Elupaik ==
 
Elupaigana väldib hunt lausmetsa ja eelistab avamaastikku, kuna sealsed küttimistingimused on paremad. Eesti alad on aga enamasti kultuuristatud ja hunti võib rohkem kohata [[võsa]]stikes ja [[raba]]des.
 
Koobas rajatakse veekogu äärde looduslikku varjulisse paika, harva kaevatakse koobas ise.
Hunt võib elada tehistingimustes 16 aastat. Looduses ei ela nad kunagi nii kaua.
 
Hundid elavad eri eluperioodidel kas karjas või paaridena.
 
Karjades liiguvad hundid [[sügis]]est [[kevad]]eni. Kari moodustub vanast isas- ja emashundist ning nende eelmise ja sama aasta poegadest. Karja juht on emasloom. Perekarjad võivad talvel ühineda ka suuremateks liitkarjadeks. Tavaliselt on Eestis elava karja suurus 2–11 hunti.
 
Vahel on karjas ka juhtpaari õed-vennad, mõnikord ka võõrad. Tavaliselt on karjas kuni 3-aastased noorloomad, just selles vanuses saavad nad täiskasvanuks ja kui nad pole haiged või nõrgad, lahkuvad nad karjast.
 
Hundikari liigub täpses reas. Tavaliselt on reas esimene üks juhtpaarist, kuid kui lumi on väga sügav ja huntidel on raske liikuda, siis vahel osutub "teemeistriks" ka mõni nn tavahunt.
 
Võimuredel mängib huntide juures tähtsat rolli ja iga looma positsioon karjas tehakse selgeks juba kutsikapõlves.
Näiteks kui hundil on saba püsti ja kõrvad kikkis siis on hunt karja juht või kui hundi saba on jäik on ta valmis ründama.
 
[[Suvi|Suvel]] elavad poegi kasvatavad hundid paarides. Heidikutest loomad või ka üksikud "mässajatest" noored isased võivad elutseda eraklikult.
 
Hunt on [[monogaamia (zooloogia)|monogaamne]] loom, paarid püsivad kogu elu. Ka poegade eest hoolitseb hundipaar koos.
Juba [[märts]]i lõpus jäävad hundid paiksemaks ning pöörduvad pesapaika-suvekorterisse. Pesaks valitakse võimalusel veekogu läheduses vana [[rebane|rebase]]- või [[kährik]]uurg. Hunt võib urgu vajadusel süvendada.
 
Pärast 62–65-päevast tiinust sünnivad [[aprill]]is kaetud kõrvadega pimedad kutsikad.
 
Tavaliselt on pesakonnas 5–7 tillukest tumedat karva kutsikat, kuid nende arv võib ulatuda ka üle kümne. Kutsikad kaaluvad 300–500 g. Silmad avanevad 10–12-päevaselt.
Kutsikad saavad nägijaks 9–12 päeva vanuselt ja nädal või paar hiljem hakkavad lõikuma [[piimahambad]].
 
Umbes poolteist kuud saab pisipere põhitoiduna [[piim]]a, kuid juba pärast esimeste hammaste tulekut hakkavad vanaloomad kutsikatele andma ka poolenisti seeditud [[liha]]ollust. Hiljem lisanduvad toidulauale väiksemad loomad, murdmise õpetamiseks võib saak olla veel poolenisti elus. Kolmekuuselt hakkavad piimahambad vahetuma [[jäävhambad|jäävhammaste]] vastu, kasv kiireneb ja umbes kaheksakuune noor hunt on saavutanud juba täiskasvanu suuruse.
 
Emased saavad suguküpseks kahe-, isased kolmeaastaselt.
== Toidu hankimine ==
 
Hunt on tugev [[kiskja]] ja suudab [[saakloom]]a kaua jälitada, sest on vastupidav jooksja. Ta võib korraga ära süüa 10 &nbsp;kg liha, aga võib ka kümmekond päeva järjest nälgida. Tavaliselt sööb hunt siiski päevas umbes 2 &nbsp;kg liha, parimal juhul 7–8 &nbsp;kg.
 
Hundid peavad jahti organiseerunud karjana, kus igaühel on oma ülesanne.
Karjaline eluviis võimaldab murda vahel ka suuremaid loomi, näiteks [[põder|põtru]]. Arvatakse, et põdra murdmiseks peab karjas olema vähemalt kolm hunti. On välja arvutatud, et hunt sööb aastas keskmiselt 40 [[metskits]]e, peale selle kümmekond [[metssiga]].
 
Toitumisterritooriumi suurus sõltub looduslikest tingimustest. Rikkaliku toidubaasiga metsaaladel on see 100–120 &nbsp;km², avatud maastikel võib territooriumi suurus küündida üle tuhande ruutkilomeetri. Üksikutel juhtudel ulatuvad hundikarjade ränded tuhandete kilomeetrite taha. Suviti piisab väiksemast maa-alast, talvel võib see oluliselt suureneda, sõltudes saakloomade paiknemisest ja nende rännetest.
 
Inimesi ründavad ainult [[marutaud]]i põdevad hundid.<ref name=":0" />
Harilikult kujutatakse muinasjuttudes hunti ahne ja rumalana.
 
[[Rudyard Kipling]]i "[[Mowgli]]" jutustab poisist, kelle hundid üles kasvatasid.
 
Hundi nime on peetud [[tabu]]ks, mistõttu vanarahvas on hunti mitmeti nimetanud: kriimsilm, võsavillem, hallivatimees, [[Püha Jüri]] kutsikas jne. Hundi eestikeelne nimetus ongi laenatud [[saksa keel]]est; oma nimetus oli ''susi'' (nagu [[soome keel]]eski).
Vanasti loodeti huntidest lahti saada sõnumise abil. Selliste luuletustega loodeti hundi vaimu ja koos vaimuga ka keha oma talust eemale ajada:
 
“Metsa"Metsa hulli, metsa halli,<br>
metsa ilusada isanda,<br>
metsa karvane kasuka!<br>
otsi muida oina`aida,<br>
katsu muida karjatseida,<br>
murra muida mullikaida!"
 
== Vaata ka ==
== Viited ==
{{viited|allikad=
<ref name="hunt">{{netiviide | URL = http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/hunt.htm| Pealkiri = Hunt – täiendav info| Väljaanne = bio.edu.ee| Kasutatud = 22.01.2012}}</ref>
<ref name="5r7UW">[http://www.ejs.ee/et/uudised-ja-teated/290-suurulukite-tekitatud-kahju-on-ca-850000-krooni.html Suurkiskjate tekitatud kahju on ca 850 000 krooni]</ref>
<ref name="jKJzr">[http://www.postimees.ee/?id=231895 Paks lumi takistas tänavu hundijahti]</ref>
<ref name="7G0h8">http://www.tvnet.lv/zala_zeme/daba/167652-vilki_dzivo_lidzi</ref>
<ref name="UNXyb">[http://www.delfi.lv/news/national/politics/mezu-izcirsana-vilkiem-atvieglo-medisanu.d?id=44053337 Mežu izciršana vilkiem atvieglo medīšanu], Delfi.lv, 19. jaanuar 2014</ref>
<ref name="hunt">{{netiviide | URL = http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/hunt.htm| Pealkiri = Hunt – täiendav info| Väljaanne = bio.edu.ee| Kasutatud = 22.01.2012}}</ref>
}}
 
{{Vikisõnaraamatus|hunt}}
* {{Elurikkus}}
 
* [http://www.keskkonnainfo.ee/main/index.php/et/component/content/article/525?tmpl=component Keskkonnateabe Keskus: Hundi pesakondade arv], Indikaator näitab hundipesakondade arvukust Eestis. Pesakondade arvukus annab võrreldes absoluutarvukuse hinnangutega täpsema pildi liigi tegelikust levikust ning asurkondade elujõulisusest.
*[http://erb.nlib.ee/?kid=17280278 Balti saladused. Võitmatu hunt]
75 879

muudatust