Mateeria: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
3. rida:
Aristoteles nimetab mateeriaks materjali, millest mingi [[substants]] koosneb. Substantsi mateeria võib ka ise olla mingi substants, näiteks maja mateeria on tellised. Mateeriat ei oma mitte kõik substantsid, vaid üksnes [[hülemorfne substants|hülemorfsed substantsid]]. [[Element (filosoofia)|Elementide]] mateeria on [[algmateeria]], mida [[tegelikkus|aktuaalsena]] olemas ei ole. Mateeriale vastandub [[Vorm (filosoofia)|vorm]], mis substantsi organiseerib ja korrastab.
 
Uusaja filosoofias hakati mateeriat samastama [[aine (füüsika)|aine]]ga füüsikalises mõttes ning aine omadusi peeti sageli pelgalt [[mõistus]]e abil tunnetatavateks. Kui [[füüsika]]s hakati tegema uusi avastusi [[aine ehitus]]e kohta, siis senised ettekujutused ainest muutusid ning tekkisid vastuolud teadusliku ja filosoofilise aine- ehk mateeriamõiste vahel. Mateeria mõiste uurimine jäi põhiliselt [[füüsikafilosoofia]] tegevusalaks. Tänapäeva füüsikas jaotatakseeristatakse mateeria kaheks:eksisteerimise põhivormidena [[Aine (füüsika)|aine]]t ja [[väli|välja]].<ref>{{Netiviide|autor=|url=https://www.syg.edu.ee/~peil/10_fla/3/3_6.html|pealkiri=3.6. AINE JA VÄLI|väljaanne=|aeg=|vaadatud=}}</ref>
 
[[Dialektiline materialism|Dialektilises materialismis]] on mateeriale omistatud [[iseliikumine]], millega on muudetud traditsioonilist arusaama, et mateeria on passiivne. Mateeriat on sealjuures mõistetud [[objektiivne reaalsus|objektiivse reaalsusena]], mis on inimesele antud [[meeled|meelte]] kaudu. Sellisena on mateeria vastandatav [[teadvus]]ele.
 
==Viited==
{{viited}}
 
[[Kategooria:Filosoofia]]
<references />