Muinaslinnus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
2. rida:
'''Muinaslinnus''' oli nooremale- ja hilisele rauaajale iseloomulik [[linnus]].
 
Eestis rajati muinaslinnused peamiselt puust, kuna eestlased ei osanud [[lubjamört]]i valmistada. Need koosnesid peamiselt vallidest ja vallikraavidest. Kuna linnuseid ehitati nii Eesti saartele (Saaremaa ja Muhu saar) ja mandrile, siis on vallide ehituseks kasutatud erinevaid materjale. Tüüpilised ehitus materjalidehitusmaterjalid on, murtud [[paas]], [[raudkivi]]d, [[kruus]], [[liiv]] ja [[muld]].
 
== Muinaslinnused Eestis ==
9. rida:
Muinaslinnuseid hakati rühmitama [[19. sajand]]i lõpul, kuid suurema hoo sai see 1920. ja 1930. aastatel. Linnuseid rühmitatakse peamiselt nende väliskujusid ja asukohti arvestades. Üheks peamiseks lähtekohaks on suhe algse loodusliku reljeefiga. Muinaslinnuste seos algse [[reljeef]]iga on eriti hästi näha [[Lõuna-Eesti]]s, kus muinaslinnuste looduslikuks aluseks olid sealsed iseloomulikud [[moreen]]künkad ja -seljandikud. [[Põhja-Eesti]]s paiknesid need tihti kõrgematel jõeorgude kaldamoodustistel, mille jõepoolne külg oli kõrgem, välimine läks aga sujuvalt laugjalt madalaks. [[Lääne-Eesti]] looduslikuks alusteks on madalad aluspõhjadel- või moreenkõrgendikel.
 
Looduslik pinnavorm ei ole ise veel linnus. Algse pinnavormi ümberkujundamine nõudis suure mahulisisuuremahulisi töid. [[Vallikraav]]ide rajamisel tõsteti muld mäe äärtele, kujundades arvestatavaks [[vallKaitsevall|valliks]]iks, mille kõrgus varieerus Eesti piires suuresti (0,5-9 m). Vallide kõrgusest kujunes üks rühmitamise element ja linnuseid jagatakse madalate ja kõrgete vallidega muinaslinnusteks.
 
Väliste kindlustustööde käigus võisid tekkida ka sisuliselt uued [[pinnavorm]]id, nagu näiteks [[Lõhavere linnamägi]].