Porkuni lade: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
3. rida:
Ladet hakkas esimesena eristama [[Friedrich Schmidt]] aastal [[1881]]. Lademe [[stratotüüp]] asub [[Porkuni paemurd|Porkuni paemurrus]], lademe laiendatud stratotüüp on pärit [[Kamariku]] puuraugust.<ref>http://stratigraafia.info/glossary.php?keyword=Porkuni+lade</ref> Algselt peeti Porkuni ladet [[silur]]i lademeks.<ref>Porkuni Stage by L. Hints & T. Meidla. Raukas, A., Teedumäe, A. (eds). 1997. Geology and Mineral Resources of Estonia. Estonian Academy Publishers, Tallinn. 436 pp. ISBN 9985-50-185-3.</ref>
Lademe vanus on 445,6...443,7 miljonit aastat. [[litostratigraafiline üksus|Litostratigraafiliselt]] vastavad sellele Põhja- ja Loode-Eestis [[Ärina kihistu]], milles on eristatud [[Kamariku kihistik|Kamariku]], [[Siuge kihistik|Siuge]], [[Tõrevere kihistik|Tõrevere]] ja [[Vohilaiu kihistik]]ud, Kesk- ja Lõuna-Eestis aga [[Kuldiga kihistu]], milles on eristatud [[Bernāti kihistik|Bernāti]] ja [[Ēdole kihistik]]ud, ning [[Salduse kihistu]], milles on eristatud [[Brocēni kihistik|Brocēni]] ja [[Piltene kihistik]]ud. Eraldi stratigraafilise üksuse moodustab veel [[Röa kihistik]]. [[Rootsi]] [[Siljani meteoriidikraater|Siljani meteoriidikraatris]] esindab seda Glisstjärni kihistu.<ref>Ordovician of the Siljan District, Sweden Jan Ove R. Ebbestad& Anette E.S. Högström</ref> Glisstjärni kivimeid ja Salduse kihistut eristatakse ka [[Östergötland]]is.<ref>''Geophysical well log-motifs, lithology, stratigraphical aspects and correlation of the Ordovician succession in the Swedish part of the Baltic Basin''. Mikael Erlström, Daniel Sopher, 2019</ref> Leedu eristatakse lademes [[Krekenava kihistu]]t.
Lademe paksus Eestis on 1–10 m.<ref name="EE"/> Põhja-Eestis on esindatud vaid selle lademe ülemised kihid, kuna jäätumisest tingitud merepinna alanemise tõttu jäi see piirkond merepinnast kõrgemale.<ref>Литология поркуниского горизонта в Эстонии.Oraspõld, A. 1975. Tartu Riikliku Ülikooli Toimetised</ref> Tolle perioodi settekivimeid on samal põhjusel säilinud väga vähestes paikades.
| |||