Kostivere karstiala: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P →Välislingid: par |
Resümee puudub |
||
10. rida:
Karstialal eristatakse kahte enamkarstunud piirkonda – Suurt langatusala ja Väikest langatusala. Suur langatusala algab umbes 700 meetri kaugusel [[kurisu (geoloogia)|kurisust]], kui maapind läheb üle avalõhedest liigestatud veertega 300 meetri pikkuseks ja muutliku laiusega langatusoruks. Selle pindalaks on umbes 15 ha ja see on moodustunud kahe erineva lõhesüsteemi ristumiskohas. Mõnisada meetrit edasi asub aga Väike langatusala, kus jõesäng täitub veega vaid lühikeseks ajaks kevadperioodil.
Karstiala järgi on nime saanud [[Väo kihistu]] [[Kostivere kihistik]].<ref name="stratigraafia.info">[http://stratigraafia.info/glossary.php?keyword=Kostivere%20kihistik Kostivere kihistik Eesti Stratigraafia Komisjoni andmebaasis] (vaadatud 17.08.2019)</ref>
Karstiala parimal paljandil on ülemised 1,4 meetrit [[Koljala kihistik]]u [[lubjakivi]]d. Järgneb 40 cm sama kihistiku paksukihilist lubjakivi, seejärel 10 cm savikat lubjakivi. Allpool on kolm meetrit Kostivere kihistiku puhast paksukihilist lubjakivi.<ref>[https://stratotuup.ut.ee/o-kostivere-karstiala Eesti stratotüüpsed paljandid]</ref>
== Vaata ka ==
* [[Kostivere maastikukaitseala]]
| |||