Rotermanni kvartal: erinevus redaktsioonide vahel

[[Pilt:Tallinn, Rotermanni tehase elevaatorihoone fassaadid, 1904-1930 (2).jpg|pisi|Tallinn, Rotermanni tehase elevaatorihoone Tallinnas]]

Rotermanni kvartalist on kujunenud ainulaadse arhitektuuri ja aktiivse elurütmiga linnaruum. Arendaja Rotermann City OÜ , (ettevõtte asutaja on [[Urmas Sõõrumaa]]) koostööpartneriteks on olnud aastate jooksul arhitektuuribürood Kosmos (Mihkel Tüür, Villem Tomiste, Ott Kadarik), KOKO Arhitektid (Andrus Kõresaar, Raivo Kotov), Alver Arhitektid (Andres Alver, Indrek Rünkla), Teigar Sova Arhitektid (Vahur Sova), HG Arhitektuur (Hanno Grossschmidt, Tomomi Hayashi) ja Emil Urbeli Arhitektuuribüroo.

Tänavad on saanud uued nimed – Rotermanni ja Roseni tänavadtänav ning Stalkeri käik. Kvartali südameks on kujunenud Rotermanni väljak.

Hoonete kogupindala on üle 50 000 m², kvartalis on üle 370 korteri ning maa-aluses parklas on umbes 600 parkimiskohta.

Määrav roll kompaktse tööstusrajooni kujunemisel 19. sajandil oli ettevõttel Rotermanni Tehased. Selle kuulsa, suure ja mitmekülgse tegevusalaga firma asutas 1829. aastal Christian Abraham Rotermann. Firma esimeseks äriks oli kaubahoov, mis valmistas ehitustarbeid ning tegeles nende sisse- ja väljaveoga. Algselt asusid Rotermanni kaubamaja maavaldused mitmel pool üle linna, C. A. Rotermanni poja Christian Barthold Rotermanni juhtimisel koondus ettevõte hiljem Rotermanni kvartalisse. 1850. aastal valmis vanim tänasenitänapäevani säilinud hoone – Viru väljaku ja Mere puiestee nurgal asuv Rotermanni kaubamaja, mis hiljem on olnud paljude koolide, viimati Pedagoogikaülikooli õppehooneks. Krundi merepoolsesse ossa kerkis tärklisevabrik, mis 1880. aastal põlema süttis. 1879. aastal valmis Rotermannidel aurusae hoone.

20. sajandi alguses laienes Rotermannide ettevõte hoogsalt. 1902 kerkis kõrge korsten, mis on tänasenitänapäevani Rotermanni kvartali „majakaks“. 1904 valmisid viljaelevaator ja jahuveski, 1905 moodne viiekorruseline kruubiveski hoone. 1908 valmis baltisaksa inseneri Ernst Boustedti projekti järgi soolaladu, mis on üks omapärasemaid tänaseni säilinud paeehitisi Eestis. 1910–1911 ehitati Mere puiestee alguses asunud Rotermanni puust elumaja asemele punastest tellistest juugendstiilis elamu. Hoone arhitektuurse lahenduse loojaks peetakse kuulsat Soome arhitekti Eliel Saarineni. 1911 valmis ka uus juugendstiilis väravahoone. 1912. aastal avati leivatehas, mis oli kaasaegseim leivatööstus kogu Venemaal.

Eesti arengut pärast iseseisvuse taastamist sümboliseerivad hästi muutused Tallinna kesklinnas. Puutumata ei jäänud ka Rotermanni kvartal. Nõukogude aeg oli kvartali ehitistele mõjunud laastavalt, sellele järgnenud määramatuse ajal lagunesid hooned sedavõrd, et nende remonditöid peeti ebareaalseks. Ahtri tänava rekonstrueerimistööde käigus lõigati uue sõidusuuna rajamisega Rotermanni kvartalist läbi sadamapoolne osa, kuhu jääb Rotermanni soolaladu. 1996. aastal soolaladu rekonstrueeriti, tänasel päevaltänapäeval asub hoones Eesti Arhitektuurimuuseum. 2001 avati kvartalis 11 saaliga kobarkino Coca-Cola Plaza. Samal aastal nimetati Rotermanni kvartal miljööväärtuslikuks piirkonnaks. Muinsuskaitsjate nägemuse järgi pidi vanas tööstuskvartalis sõbralikult koos eksisteerima uue funktsiooni leidnud vanad tööstusehitised ja kvaliteetne kaasaegne arhitektuur. Uute hoonete kõrgusepiiranguks määrati viljaelevaatori harjakõrgus (24 m). Piirang vastas igati arendusfirmade tingimustele ja peagi elavnes Rotermanni kvartalis ehitustegevus.