|
[[Pilt:Goldfish.jpg|thumb]]
'''Kuldkala''' (''Carassius auratus auratus'') on [[Hiina]]st pärit [[akvaariumikala]], mida on hakatud kasvatama juba 4500 aastat tagasi.
Hiinast [[Euroopa]]sse jõudsid kuldkalad aga alles [[17. sajand]]il. Selleks ajaks oli algsest hõbekogrest aretatud väga palju erinevaid ja kauneid liike. Kuldkala on koduloomana peetud kauem kui ühtki teist kala.
== Üldiseloomustus ==
Kuldkala on vee kvaliteedi suhtes ülimalt leplik (tegelikult ongi kuldkala harjunud elama sogases vees), ideaalne vee [[pH]] on 7,0 aga võib ka natuke siia-sinna varieeruda. Vett peaks vahetama kord kahe nädala jooksul (muidugi ei vahetata kogu vett, ikka 1/8–1/5 sellest), väikeste akvaariumite korral ka tihedamini. Vette peaks kindlasti paigaldama filtri ja kasutama kloorieemaldajat või uuel veel laskma vähemalt ööpäeva jagu seista. Akvaariumivee kvaliteeti oleks mõttekas regulaarselt kontrollida – saadaval on pH, [[ammoniaak|ammoniaagi]] ning teiste [[lämmastikuühend]]ite (kaladele eriti ohtlikud!) sisalduse, rauasisalduse (vajalik akvaariumitaimede kasvuks), [[fosfaat|fosfaadisisalduse]] jm mõõtmiseks.
Kala hea tervise kindlakstegemine, eriti kui tegemist pole väljastpoolt paistva haigusega, on suuresti tunnetuse küsimus. Kõige kindlam märk kala heast tervisest on hea söögiisu, kuigi ta võib vahel arusaamatutel põhjustel lihtsalt toidustsöödast keelduda, muret tasub tunda siis, kui see on kestnud juba mõned päevad, siis on tõenäoliselt kala tervisega midagi viltu. Teiseks, kuldkala stressivaba käitumise üsna kindlaks tunnuseks on püstine [[seljauim]] ning uudishimulik ja vilgas olek. Kui kala veedab suure osa ajast vaid akvaariumi põhjas konutades, seljauim vastu keha lontis, tunneb ta ennast tõenäoliselt millegipärast kehvasti.
== Toitumine ==
Kuldkalade jaoks on saadaval spetsiaalseid toiduhelbeidsöödahelbeid ja -terasid (mida tuleks anda kalale iga päev), kuid aeg-ajalt tasub akvaariumielanikule pakkuda ka elustoituelussööta: soolavähke, [[surusääsk|surusääse]]<nowiki/>vastseid jne. Kalade toitmiselsöötmisel on kõige tähtsam jälgida, et ei toidetakssöödetaks üle. See on paljude algajate viga, mille tagajärjel kalad varem või hiljem surevad – toidusööda ülejäägid reostavad akvaariumivett ning selle kvaliteet halveneb. Liigne toitmineÜlesöötmine põhjustab samuti [[vetikad|vetikate]] ja tigude vohamist. Kuldkalal puudub üldse [[magu]], tema seedetrakt koosneb vaid pikast soolest, seega on ta võimeline etteantud toitusööta lõputult õgima ning seda tegelikult korralikult läbiseedimata välja laskma, reostades oma elukeskkonna nõnda väga kiiresti. Suuremast toidukogusestsöödakogusest võivad kaladel tekkida ka [[seedehäired]], mille tulemusena ei suuda ta enam oma keha asendit kontrollida. Kord nädalas soovitatakse kaladele teha paastupäev ja neile süüa üldse mitte anda. Selline dieedikuur on kaladele väga kasulik. Kuldkalade pidamisel võib neid toitasööta ka ülepäeviti, kuna madalama veetemperatuuri juures on kalade ainevahetus aeglasem ning nad tarbivad ka vähem toitusööta. Kuldkalale toidusööda valimisel osta talle võimalusel spetsiaalseid kuldkaladele mõeldud toitesööta – need on aeglaselt langevad tabletid/[[graanul]]id/helbed ning kuldkala toitub nendest vee keskmistes ja alumistes kihtides. Kui toitasööta kuldkalu harilike, troopilistele kaladele mõeldud helvestega, mis jäävad pikemaks ajaks veepinnale hõljuma, siis neelab kuldkala pinnalt helbeid ahmides liiga palju õhku, mille tagajärjel võib tema [[ujupõis]] haigestuda ning kala ei saa enam õiges asendis ujuda. Ja veel: pimedas kuldkalad ei söö – seetõttu tuleb neid toitasööta siis, kui valgustus põleb – kui toitasööta kalu õhtuti, hoida valgust sees veel vähemalt poolt tundi pärast kalade toitmistsöötmist: selle ajaga leiavad kalad üles ka põhjavajunud sööda. Samuti võiks 1–2 korda nädalas kaladele anda spetsiaalselt neile mõeldud [[vitamiinid|vitamiinilisandeid]], mida saab osta akvaariumipoodidest. Vitamiinid aitavad ära hoida haigusi ning tugevdavad kalade [[immuunsüsteem]]i.
== Paljunemine ==
|
