Vikipeedia

Aegna: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Kapuuts (arutelu | kaastöö)
3060 muudatust
PResümee puudub
P pisitoimetamine
18. rida:
'''Aegna''' ([[1929]]–[[1939]] ''Äigna'', ka ''Eigna'' <ref>[http://www.ra.ee/dgs/_purl.php?shc=TLA.238.1.2:16?802,1191,64,58,0 Saaga TLA.238.1.2:16]</ref>, [[saksa keel]]es ''Wulf'', [[rootsi keel]]es ''Ulfsö'') on saar [[Tallinna laht|Tallinna lahe]] kirdeküljel. Ta asub [[Viimsi poolsaar]]e tipust ([[Rohuneem]]est) 1,5 kilomeetrit loodes.
 
Aegna kuulub administratiivselt [[Tallinn]]a [[Kesklinna linnaosa]] haldusalasse. Linna maismaaosast jääb ta 10 &nbsp;km kaugusele. See on ainuke meresaar, mis jääb Tallinna piiresse. [[2003]]. aastal kaaluti Aegna ja [[Naissaar]]e vahetust Tallinna ja [[Viimsi vald|Viimsi valla]] vahel. Aastal [[2004]] algatas Tallinna linnavalitsus ideevõistluse saare muutmiseks vabaajakeskuseks. [[Toomas Vitsut]] leidis, et saarel võiksid olla [[kasiino]]d ning arutlusel oli isegi silla ehitamine [[Viimsi poolsaar]]eltpoolsaarelt [[Armuneeme]]lt.
 
[[2017]]. aasta seisuga on end Aegnale elama registreerinud 11 elanikku. Aastatel [[2013]]–[[2016]] oli saarel 6 elanikku.<ref name="Tallinn arvudes 2017">[http://www.tallinn.ee/est/Tallinn-arvudes Tallinn arvudes 2017], Tallinna Linnavalitsus, Tallinn 2017 </ref>
 
==Nimi==
Aegna saart kutsuti alates [[13. sajand]]ist [[rootsi keel]]e mõjul Hundisaareks (''Vulvesöö'', [[1348]] ''Wluesøø'') ning veel 1920. aastatelgi kasutati eestikeelses kirjanduses Aegnaga paralleelselt Wulfi kohanime.<ref name=":0" />
 
[[1683]] on saart nimetatud ''Eikisari'', [[1724]] ''Eignesar'' ja [[1937]] ''Äigna''. <ref>[http://www.eki.ee/dict/knr/index.cgi?Q=aegna&F=M&C06=en Eesti Keele Instituudi kohanime andmebaas. Aegna vaadatud 15. juunil 2019.]</ref>
 
Ajaloolane [[Paul Johansen]] on Aegna kohanime päritolu seostanud eesti-rootsimurdelise sõnaga ''eik'' ([[hobune]]), sest [[Tallinna raad|Tallinna rae]] korraldusel peeti saarel [[keskaeg|keskajal]] hobuseid. Ta eeldas, et saare rootsikeelne nimi võib olla seotud Tallinna all [[1032]] hukkunud [[viikingid|viiking]]i Ulf Ragvaldssoniga, kes maeti seejärel mõnele Tallinna lahe väikesaarele. Ta pakkus ka, et eestlased nimetasid saart esmalt ''Salmesaareks'' [[väin]]a ehk salmi järgi.
31. rida:
[[Per Wieselgren]] pakkus saare nime tekke osas välja [[soome keel|soomekeelsete]] sõnade ''haikka'' 'neem' või ''häikkä'' 'liivakari' mõju.
 
[[Andrus Saareste]] arvates kasutasid Äigna nime Naissaare ja [[Viimsi poolsaar]]epoolsaare rannaalade elanikud, mujal [[Harjumaa]]l nimetati saart Aegnaks.
 
==Asend==
[[Pilt:Aegna_islands.png|thumbpisi|Aegna asend: 1. Aegna, 2. [[Viimsi poolsaar]], 3. [[Rohuneem]], 4. [[Kräsuli]], 5. [[Kumbli]], 6. [[Peenekarikrunn]], 7. [[Vullikrunn]], 8. [[Linnalaht]], 9. [[Suursalm]], 10. [[Väikesalm]], 11. [[Peldikukari]], 12. [[Lõhekari]], 13. [[Vahekivi]], 14. [[Liuhkakari]], 15. [[Sitakari]], 16. [[Angerjakari]], 17. [[Holgani kari]]]]
[[Fail:Aegna-Karnapi neem.jpg|pisi|Karnapi neem Aegna saarel]]
[[Fail:Lemmikneeme kivikülv.jpg|pisi|Lemmikneeme kivikülv]]
 
Aegna saare ja [[Viimsi poolsaar]]epoolsaare vahele jäävad [[Kräsuli]] ja [[Kumbli]] saar, mida ühendab Aegnaga [[Suur salm|Suursalmi]] väin. Aegnast loode poole jäävad [[Sillikrunn]] ja [[Vullikrunn]]. Saarest lääne pool on [[Punakivi kari]].
 
Aegna kirdeosas on kitsas poolsaar, mis lõpeb [[Lemmiku nina (Aegna)|Lemmiku nina]]ga. Saare põhiosa põhjatipp on [[Eerikneem]]. Eerikneeme ja Lemmiku nina vahele jääb laht. Läänerannikul on [[Kurikneem]] ning lõunarannikul [[Talneem]], kus asub [[jahisadam]].
54. rida:
Abrukalt on leitud 49 liiki [[torikulised|torikulisi]] ja 80 liiki [[sammaltaimed|sammaltaimi]], millest haruldasemad on [[harilik valvik]] ja [[haruhärmik]].
 
Aegna looduses on kirjeldatud 344 liiki [[soontaimed|soontaimi]], millest haruldasemad on [[rand-kesakann]] ja [[euroopa kikkapuu]]. <ref>"Aegna maastikukaitseala kaitsekorralduskava 2012-2021." Toim Andres Tõnisson, 2011.]</ref>
 
===Loomastik===
Aegnal pesitseb [[merikotkas]]. 1930.-ndatel asustati Aegnale [[metskits]]i. Saarel elavad ka [[rebane|rebased]], [[orav]]ad ja jänesed. Aegnalt on leitud ka [[kobras|kopra]] tegevuse jälgi
 
===Looduskaitse===
66. rida:
Aegna kai on Talneeme kaldal, kuid [[muul|lainemurdja]] puudumise tõttu sobib vaid lühiajaliseks peatumiseks.
 
Saarel toimis [[1914]]–[[1944]] [[kitsarööpmeline raudtee]], mille pikkus oli 3 &nbsp;km. Praegu on raudteetammidel teed, millest mõni on kohati kinni kasvamas, mõni aga autodest lõhutud.
 
Saarel on veevärk, kuid puudub tsentraalne [[kanalisatsioon]].
 
Aegna saab [[elekter|elektrit]] 10 &nbsp;kV pingega merekaabelliini kaudu [[Viimsi poolsaar]]elpoolsaarel asuvast [[alajaam]]ast. Sügisel 2011 asendati kogu saarel õhuliinid maakaabliga.
 
[[Fail:Aegna-Peeter Suure Merekindluse garnisoni ohvitseride kasiino, 1914, 1930. aastad.jpg|pisi|Peeter Suure merekindluse garnisoni ohvitseride kasiino Aegnal]]
80. rida:
Aegna [[muinasaeg]]se asustuse tõendiks on saare idaosas asuv [[kultusekivi]]. Samuti on kultusekive teada [[Hundipea|Hundipea nukilt]].
 
Vanimad kirjalikud andmed Aegna saare kohta pärinevad [[1297]]. aastast, mil [[Taani kuningas]] [[Erik Menved]] keelas Aegnal ja [[Naissaar|Naissaarel]]el metsaraie. Aegna saar oli tõenäoliselt osa [[Viimsi vald|Viimsi]] küla kogukonnamaast.<ref name=":0" />
 
Saare püsiasustusest pärinevad varasemad teated [[1469]]–[[1470]]. [[1557]] (mitte 1577) toetas Tallinna linn Aegna elanikke Jurgen Sani ja Katrynit raha ning teraviljaga. <ref>[https://linnaarhiiv.wordpress.com/2018/11/01/aegna-1557-aasta/ Kalmer Mäeorg: "Aegna 1557. aasta." Linnaarhiivi blogi. 1. november 2018].</ref> [[1681]]. aasta talumeeste loendi järgi oli saarel 10 talu. Aegnal oli tollal eesti ja rootsi segarahvastikuga püsiasustus. Kalapüük tõi kohalikele elanikele vähe tulu ning saare liivase pinnase tõttu oli seal võimalik kasvatada ainult heina, kuid sedagi pidi mandrilt juurde tooma.<ref name=":0" />
 
Aegna saar läks koos mitme teise saarega [[1689]]. aastal Tallinna alluvusest riigi haldusse. Saare elu hakkas sellest ajast peale korraldama riigile kuuluv [[Viimsi mõis]]. [[1726]]. aastal oli Aegnal 3 talu, neist suurima peremees oli rootslane Hansfarre Dier.<ref name=":0" /> [[1736]]. aastal on esmamainitud [[Aegna kalmistu]]t. [[1782]] hingerevisjoni järgi elas Aegnal 31 inimest ja saarel asus 4 talu.
91. rida:
[[20. sajand]]i alguses oli saarel 7 talu.<ref name=":0" />
 
Enne [[Esimene maailmasõda|esimest maailmasõda]] rajati Aegnale rannakaitsepatareide süsteem, mis oli osa [[Peeter Suure merekindlus]]est. Suurima patarei betoonrajatis oli 200 &nbsp;m pikk ning selle mõlemas osas paiknesid soomustornid kahe 12-tollise kahuriga. Aegna rannapatarei hävitati [[1918]]. aastal sakslaste eest taganevate punaväelaste poolt. [[Vabadussõda|Vabadussõja]] ajal suudeti need riigikaitse seisukohast väga olulised rannakahurid taastada.<ref name=":0" />
 
Aegna saarele asutati [[1922]]. aastal komandatuurkomandantuur. [[Juuni]]s [[1930]] oli selle komandatuurikomandantuuri koosseisus 331 sõjaväelast, sõjaaegne koosseis oli plaanitud ligi kolm korda suurem. 1930. aastatel oli saarel üle 150 erinevas suuruses rajatise. Saarel asusid elumajad, kasarm, ohvitseride kasiino, staap, elektrijõujaam, leivatehas, raamatukogu, ambulatoorium, saun jm. Saarel tegutsesid erinevad seltsid, mitu orkestrit ning näite- ja spordiring.<ref name=":0" />
 
Koos Eesti okupeerimisega [[1940]]. aastal läks saar Nõukogude vägede kätte. Eestist taganev [[Nõukogude armee]] hävitas [[1941]]. aastal jällegi kõik rannakaitsekahurid, laskemoonalaod ja osa elumaju. Aegnale asus hiljemalt [[1947]]. aastal [[Balti mere laevastik|Balti mere laevastikule]]ule allutatud õhutõrjeväeosa, kus teenis umbes 100 mereväelast.
 
Kõik Nõukogude mereväega seotud isikud lahkusid saarelt [[1957]]. aastal ning nende asemele asusid piirivalvurid ja mõned eraisikud. Endisi sõjaväehooneid hakati andma kasutusse puhkemajadeks. [[1964]]. aastal oli kokku 23 ettevõttel saarel puhkemaju ja suvilaid.<ref name=":0" /> Aegna avati turistidele 1960.-ndate algul. Saar allutati [[1975]]. aastal Tallinna Mererajoonile. Tallinna ettevõtetevahelise puhkebaasi "Aegna" moodustamine tegi saarele pääsemise lihtsamaks.<ref name=":0" /> ning 1970.-ndate keskpaigast kujunenud tihe liiniliiklus kolme [[Aleksandr Grin tüüpi reisilaev]]aga võimaldas suviti saart külastada isegi sadadel inimestel päevas.
108. rida:
 
==Saar kultuuriloos==
Luuletaja [[Julius Oengo]] avaldas [[1929]] luulekogu "Aegna". [[1973]] esitas [[Tiiu Varik]] [[Einar Pesla]] sõnadele loodud laulu "Aegna". Saart on maininud [[Jaak Joala]] oma loos "Suvemälestus". <ref>[http://www.aegna.ee/aegna-laulud/ Hugo Udusaar: Aegna saare laululood. Aegna saare koduleht. 15. veebruar 2013.]</ref>
 
[[1931]] avastati saarelt kivilabürint. <ref>[http://register.muinas.ee/ftp/Arheoloogiliste%20uuringute%20aruanded/2009_A-pk_PyyaG_labyrint_Tln-AegnaEerikneeme.pdf Garel Püüa, Ragnar Nurk ja Villu Kadakas. "Arheoloogiliste uuringute aruande vorm nr 1".]</ref>
 
[[Valgevene]]s või [[Moskva]]s on peale Eesti taasiseseisvumist trükitud 4 seeriat fiktiivseid Aegna [[postmark]]e, mille väljaandjana on märgitud Aegna Post.
130. rida:
*[[Heino Gustavson]]. ''Aegna'', [[Tallinn]] [[1998]].
*[[Toivo Meikar]]. Aegna ja Viimsi metsade ajaloost. – ''XXII Eesti looduseuurijate päev: Tallinna lähisaarte loodus'', [[Tartu]]–Tallinn [[1999]].
*[[Henn Pärn (ökoloog)|Henn Pärn]]. Aegna, Naissaare ja Tallinna rannikumetsade seisund okaste morfomeetria alusel. – ''XXII Eesti looduseuurijate päev: Tallinna lähisaarte loodus'', Tartu–Tallinn [[1999]].
*[[Triinu Nutt]]. [[Kukemari|Kukemarjad]] (''Empetrum L.'') Põhja-Eestis. – ''XXII Eesti looduseuurijate päev: Tallinna lähisaarte loodus'', [[Tartu]]–Tallinn [[1999]].
*[[Ljudmilla Martin]]. Naissaare ja Aegna epifüütsed suursamblikud. – ''XXII Eesti looduseuurijate päev: Tallinna lähisaarte loodus'', [[Tartu]]–Tallinn [[1999]].
*[[Henn Pärn (ökoloog)|Henn Pärn]]. Naissaare ja Aegna puistute ökoloogilisest seisundist. – ''Naissaare loodus ja selle kaitse'', Tallinn [[1999]].
*[[Virkko Lepassalu]]. Ekskursioon hakklihamasinasse (Heino Gustavsoni kommentaar). – [[Luup (ajakiri)|Luup]], [[1999]], nr 12 (95). (Aegna saarel asuvatest pommidest; vestlusest kunagise Rohelise Rügemendi liidri [[Hugo Udusaar]]ega; skeem: Aegna militaarrajatised [[1940]]. aastal.)
*Margit Kull. ''Rekreatsiooni võimalused Aegna saarel'', bakalaureusetöö, [[Tallinna Pedagoogikaülikool]] 2003, juhendaja [[Joe Noormets]].
*[[Robert Nerman]]. ''Aegna'', Tallinn 2008. ISBN 9789949180103
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Aegna"