Vjatško ja Meelis Tartu kaitsel: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
PResümee puudub |
||
3. rida:
Skulptuur '''"Vjatško ja Meelis Tartu kaitsel"''' (täisnimega "'''Polotski vürst Vjatško ja Lembitu poeg Meelis Tartu kaitsel 1224. a.'''") on [[Tartu]]sse 1980. aastal püstitatud mälestusmärk [[Enn Kippel]]i noorsoojutustuse "[[Meelis (Kippel)|Meelis]]" tegelastele, [[Sakala]] vanema [[Lembitu]] pojale Meelisele ja endisele [[Koknese vürstiriik|Koknese]] vürstile [[Vjatško]]le, kes hukkusid [[Tartu lahing (1224)|Tartu lahingus 1224. aastal]] võitluses sakslastega.
Monument asub [[Kassitoome]]l, [[Oru tänav]]a äärsel künkal. See oli skulptor [[Olav Männi]] diplomitöö [[Tartu Riiklik Kunstiinstituut|Tartu Riiklikus Kunstiinstituudis]]. Teos valmis [[kips]]mudelina 1950. aastal ning valati [[pronks]]i 1956. aastal,<ref name="Oselin65">[[Tiina Oselin]] [http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/775/Oselin.pdf;jsessionid=F8B0EF63BAD0A2DB4B91F5E777955231?sequence=5 "Eesti skulptorid ja nende looming 1950. aastate II poolel ja 1960. aastate I poolel: Ideoloogia ja mehhanismid"], Tartu, 2004, magistritöö (juhendaja [[Jaak Kangilaski]]), lk 65</ref> monumendi maksumus oli 800 000 rubla.<ref name="Oselin132">[[Tiina Oselin]] [http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/handle/10062/775/Oselin.pdf;jsessionid=F8B0EF63BAD0A2DB4B91F5E777955231?sequence=5 "Eesti skulptorid ja nende looming 1950. aastate II poolel ja 1960. aastate I poolel: Ideoloogia ja mehhanismid"], Tartu, 2004, magistritöö (juhendaja [[Jaak Kangilaski]]), lk 132</ref> Pärast valmimist esitleti skulptuuri 1951. aastal Eesti NSV kunsti ülevaatenäitusel. Ajakirja "Pilt ja Sõna" 1951. aasta detsembrinumbris arvustati teost järgnevalt: "Näituse ühe kõige väljapaistvama teosena tuleks esile tõsta O. Männi erakordse andekusega teostatud monumentaalset skulptuurigruppi "Polotski vürst Vjatško ja Lembitu poeg Meelis Tartu kaitsel 1224.a", milles on jõuliselt edasi antud eesti ja suure vene rahva vääramatu sõprus. Mõlemad kangelased on kujutatud suure sisemise emotsionaalsusega. Nende ühisest eesmärgist - välja kihutada saksa penirüütlid - kõnelevad nii ilmed, pingelised kehahoiakud kui ka kogu skulptuurigrupi aktiivne siluett."<ref name="suurjalutuskaik">[http://suurjalutuskaik.blogspot.com.ee/2016/01/meelis-ja-vjatsko.html "Meelis ja Vjatško"] blogis "Suur jalutuskäik", 24. jaanuar 2016</ref>
Praegusel asukohal avati skulptuur 1980. aastal,<ref>"Vääramatu vendluse sümbol" Noorte Hääl, 1980.10.31; Metsaots, K "Avati monument "Meelis ja Vjatško"" Edasi, 1980.10.31; ''cit. via'' [http://www.luts.ee/biblioserver/index2.php?kid=149601&year=1980&index_from=chosen Tartu Linnaraamatukogu andmebaas]</ref> tähistamaks Eesti ja Vene riigi ühinemise 250. aastapäeva.<ref name="Oselin132" /> 1990. aastal tegi Tartu linnavolikogu Tartu Kunstimuuseumile ettepaneku "leida Oru tänava ääres asuvale skulptuurigrupile "Meelis ja Vjatško Tartu kaitsel" ning Riia 19 hoone ees asuvale Kodusõja väejuhtide A. Korgi ja A. Kuke monumendile nende kunstiväärtuse kohane asupaik", kuid erinevalt Korgi ja Kuke mälestusmärgist Meelist ja Vjatškod siiski ei teisaldatud.<ref name="suurjalutuskaik" />
| |||