Erinevus lehekülje "Dünamiit" redaktsioonide vahel

Suurus jäi samaks ,  1 aasta eest
P
resümee puudub
P (→‎top: pisitoimetamine)
P
[[Pilt:Dynamite Diagram.svg|pisi|DynamiidiDünamiidi diagramm.
<ol style="list-style-type:upper-alpha;">
<li>Nitroglütseriinisnitroglütseriinis immutatud saepuru või muu absorbent).;</li>
<li>Kaitsekihtkaitsekiht lõhkematerjali ümber.;</li>
<li>[[Kapseldetonaatorkapseldetonaator]].,</li>
<li>Detonaatoridetonaatori külge ühendatud elektrijuhe või [[süütenöör]].</li>
</ol>]]
[[Pilt:Inserting dynamite into hole.jpg|pisi|Dünamiidi ettevalmistus lõhkamiseks [[Douglase tamm]]i ehitusel USA-s 1942. aastal]]
'''Dünamiit''' on [[lõhkeaine]], mis koosneb [[nitroglütseriin]]i segust [[diatomiit|diatomiidi]] või teiste absorbentidega nagu(näiteks savi või saepurusaepuruga). Orgaanilisi materjale kasutavad dünamiidid on vähem stabiilsed ning neid tarvitatakse tänapäeval harva. Dünamiidi leiutas Rootsi keemik ja insener Alfred Nobel [[Geesthacht]]is Saksamaal, ta patenteeris leiutise 1867. aastal. Nobel andisnimetas uueleuue ainele nimeaine vanakreeka sõna δύναμις (dýnamis) järgi, mis tähendab jõudu.
 
Dünamiiti pruugitakse peamisel kaevandamisel, ehituses ja lammutamisel, ajalooliselt on seda tarvitatud ka sõjanduses. Nitroglütseriini ebastabiilsuse tõttu (eriti allpool külmumispunkti) on sellest sõjanduses siiski loobutud. Tuntuse tõttu kasutatakse tavakeeles dünamiiti ka metafoorina, näiteks nimetades "plahvatusohtlikku" teemat või materjali "poliitiliseks dünamiidiks".
121 065

muudatust