Haljala lade: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
PResümee puudub
1. rida:
'''Haljala lade''' on [[ülemordoviitsium]]i ladestiku regionaalne [[kronostratigraafiline üksus]] ([[lade]]).<ref name="EE"/> Varasemates käsitlustes räägiti eraldi [[Idavere lade|Idavere]] ja [[Jõhvi lade]]mest, mis on hiljem koondatud üheks Haljala lademeks.<ref name="EE"/> Seda hakkas esimesena eristama [[Vladimir Jaanusson]] aastal [[1995]], millest peale loetakse Idavere ja Jõhvi lademeid alamlademeteks. Lade sai oma nime [[Haljala]] [[alevik]]ult.<ref>[http://stratigraafia.info/glossary.php?keyword=Haljala+lade Stratigraafia terminoloogia]</ref> Haljala lademe all lamab [[Kukruse lade]] ja temal lasub [[Keila lade]]. Koos Haljala lademega kuuluvad nad [[Viru ladestik]]u Kurna alamladestikku. Üleilmses standardis vastavad sellele [[Sandby lade]].
 
Lademe vanus on 456,2...458,2 miljonit aastat. [[litostratigraafiline üksus|Litostratigraafiliselt]] vastavad sellele lisaks alamlademete kihistutele veel [[Kärdla kihistu]], [[Paluküla kihistu]] ja [[Sartai kihistik|Sarta]]i ning [[Šventupysi kihistikudkihistik]]ud. Lõuna-Eestis võib lademesse osalt kuuluda ka [[Adze kihistu]]. Lademe paksus Eestis on 5–25 m,<ref name="EE"/> [[Kärdla meteoriidikraater|Kärdla kraatris]] aga peaaegu 300 meetrit. [[Rootsi]] [[Siljani meteoriidikraater|Siljani meteoriidikraatris]] esindab seda Dalby kihistu [[lubjakivi]], lademe ülemises osas esineb ka [[bentoniit]]i.<ref>Ordovician of the Siljan District, Sweden Jan Ove R. Ebbestad& Anette E.S. Högström</ref>
 
Lademe [[avamusala]] ulatub [[Põhja-Eesti]]s [[Põõsaspea neem]]elt [[Ahtme]]ni, läbides [[Pääsküla]], [[Aruküla]] ja [[Haljala]].<ref name="EE"/> Lade on esindatud üle kogu Eesti, puududes üksnes [[Valmiera-Mõniste-Lokno kerkeala]]l.<ref>Suuroja, K. 1997. Eesti aluspõhja geoloogiline kaart mõõtkavas 1:400 000. Seletuskiri.</ref>