Keila lade: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
8. rida:
[[litostratigraafiline üksus|Litostratigraafiliselt]] vastavad sellele [[Blīdene kihistu]], [[Vasalemma kihistu]], [[Keila kihistu|Keila]] ehk [[Kahula kihistu]] Kurtna, Saue ja Pääsküla kihistikud ning [[Auleliai kihistik|Auleliai]] ja [[Lehtmetsa kihistik]]ud. Lõuna-Eestis võib lademesse osalt kuuluda ka [[Mosseni kihistu]]. Lademe paksus Eestis on valdavalt 1–25 m.<ref name="EE"/> Selle suurim paksus (35 m) on [[Kärdla meteoriidikraater|Kärdla kraatris]]. Lade on esindatud üle kogu Eesti, puududes üksnes [[Valmiera-Mõniste-Lokno kerkeala]]l.<ref>Suuroja, K. 1997. Eesti aluspõhja geoloogiline kaart mõõtkavas 1:400 000. Seletuskiri.</ref> [[Rootsi]] [[Siljani meteoriidikraater|Siljani meteoriidikraatris]] esindavad seda Freberga kihistu, samuti ka Skageni ja Kullsbergi kihistute [[lubjakivi]]d.<ref>Ordovician of the Siljan District, Sweden Jan Ove R. Ebbestad& Anette E.S. Högström</ref>
Lademe [[avamusala]] ulatub [[Hiiumaa]] põhjaosast [[Kurtna järved]]eni, läbides [[Nõva]], [[Keila]], [[Saue]], [[Saku]], [[Jüri]], [[Kehra]] ja [[Rakvere]].<ref name="EE"/>. Sama lademe alumisi kihte saab vaadelda näiteks [[Rootsi]]s ja [[Põhja-Ameerika]]s.<ref>[http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel1799_1776.html Retk Mudaaugu–Keila matkarajal ehk loodus linna lähedal]</ref>
Lade [[paljandumine|paljandub]] näiteks [[Ristna neem]]el, [[Keila]]s, [[Pääsküla]]s ja [[Vasalemma]]s.<ref name="EE"/>
| |||