Redaktsioon: 17. august 2019, kell 14:26 redigeeri 85.253.239.174 (arutelu) Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 17. august 2019, kell 14:31 redigeeri eemalda 85.253.239.174 (arutelu) Resümee puudub Uuem muudatus →
15. rida: Kehra jaamahoone mängis olulist rolli Eesti Vabadussõja algusperioodil, mil taganemis- ja murdelahingute ajal asus seal 1. diviisi staap. Sealt juhiti ka Vabadussõja tähtsaimat murdelahingut, 4. jaanuaril 1919 toimunud Kehra lahingut, millest sai alguse eestlaste edu. 1996 avati jaamahoonel vastav mälestustahvel. Mälestustahvli tellis Anija Muinsuskaitse Selts. 2008. aastal asutati MTÜ Kehra Raudteejaam, mille põhieesmärgiks onoli rajada vahepeal juba üsnagi lagunenud jaamahoonesse Eesti Vabadussõja Murdelahingute Muuseum,. ~~mille~~Muuseumi üheks osaks ~~oleks~~on ka kohalikku elu-olu tutvustav ~~muuseum~~pool. 2010. aastal sai MTÜ Kehra jaamahoone vallalt oma ~~kasutusvaldusse~~kasutusvaldusesse. Jaamahoone muuseumiks rekonstrueerimise käigus oli plaanis, niipalju kui võimalik, taastada hoone algne välimus (tumepunane tellismüüritis koos valgete liseenidega, plekk-katus jms), säilitades samas praeguse mahu koos 1950. aastatel lisatud juurdeehitustega. Rekonstrueerimistööde esimene etapp kestis aastatel 2011-2012, selle käigus sai jaamahoone uued katused, põrandad jms. Nüüdseks täielikult renoveeritud jaamahoones tegutseb alates 2018. aasta veebruarist Kehra muuseum (mis kajastab [[Vabadussõda\|Vabadussõja]] ajalugu). Samuti asub jaamahoone Aegviidu-poolses tiivas pitsakohvik.

Kehra raudteejaam: erinevus redaktsioonide vahel