Ajateenistus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
two repeated words (booster) |
||
4. rida:
== Ajateenistuse ajaloost ==
Üldist teenistuskohustust asuti riikides kodanikele kehtestama peamiselt 19. sajandil. Toonane taristu ja tehnika (sh raudtee, laevandus, side, raskerelvastus; hiljem juba ka autod ja lennundus) kiire areng võimaldas koondada sõja pidamiseks suuri sõjaväelaste ja vahendite hulki ning paisata neid kiirelt ja ootamatult pikkade vahemaade taha. Elukutseliste sõjaväelaste piiratud arvukus osutus taolisteks operatsioonideks või nendele vastamiseks ebapiisavaks ja tuli leida lisa üldise sunniviisilise teenistuskohustuse kehtestamisega. Lisaks osutus nii võimalikuks anda kodanikele sõjalist ettevalmistust, et
Ajateenistuskohustuse aktiivseimaks perioodiks võib lugeda 20. sajandit, kui seda rakendati lähtuvalt sõjalis-poliitilistest oludest praktiliselt kõigis arenenud riikides. 21. sajandiks on paljud riigid, kes tunnevad end sõjaliselt vähem ohustatuna või omavad küllaldasi ressursse piisava suurusega kutselise armee ülalpidamiseks, hakanud ajateenistusest loobuma. Paljud riigid on ajateenistust siiski säilitanud, kuid on võimalusel rohkemal või vähemal määral lühendanud teenistuse pikkust või (ja) vähendanud igal aastal teenistusse kutsutavate arvu. Näiteks Taanis, kus sõjalise julgeoleku riske on hinnatud väga madalaks, on ajateenistuse kestuseks jäetud vaid 4 kuud ning aastakäigust loositakse teenistusse võtuks välja vaid tühine protsent.
| |||