Erinevus lehekülje "Läänegoodid" redaktsioonide vahel

two repeated words (booster)
(two repeated words (booster))
 
Mitmed aastad rändamist viis läänegoodid samastama end [[Piibel|piibli]] [[heebrealased|heebrealastega]], kes rändasid 40 aastat [[Siinai poolsaar|Siinai kõrbes]]. Selleks, et rändamisele lõpp teha, asusid läänegoodid aastal 418 Lõuna-Galliasse kui Rooma [[föderaadid]]''.'' Teadmata põhjustel läksid nad varsti oma võõrustajatega tülli ja asutasid [[Läänegootide kuningriik|oma kuningriigi]] [[pealinn]]aga [[Toulouse]]'is. Kui nad laiendasid oma võimu [[vandaalid]]e arvel praegusse Hispaaniasse, lõpetasid [[frangid]] [[Chlodowech I]] juhtimisel nende võimu Gallias [[Vouillé lahing]]us aastal 507. Pärast seda jäi nende kuningriigi ainsaks Pürenee poolsaarel mitte olevaks osaks [[Septimania]] provints, nii et valdav osa kuningriigist asus Pürenee poolsaarel.
 
589. aasta paiku pöördusid läänegoodid [[Rekkared I]] valitsemise ajal [[arianism]]ist [[Nikaia usutunnistus|Nikaia usku]], kohanedes järk-järgult oma hispaania-rooma alamate kultuuriga.<ref>Dietrich Claude, in Walter Pohl (ed.) ''Strategies of Distinction: Construction of Ethnic Communities, 300-800'' (''Transformation of the Roman World'', vol. 2), 1998 ISBN ISBN 90-04-10846-7 (p.119-120: dress and funerary customs cease to be distinguishing features in 570/580)</ref> ''[[Lex Visigothorum]]'' (lõpetatud aastal 654) kaotas vana traditsiooni, mille järgi olid roomlastele ja läänegootidele erinevad seadused, nii et enam ei tehtud õiguslikku vahet ''Romani'' ja ''Gothi'', ehk roomlaste ja gootide vahel, sulatades nad kokku ''Hispani''-ks ehk hispaania rahvuseks. Järgmisel sajandil domineerisid [[Toledo kirikukogud]] ja piiskopkond. Aastal 711 või 712 tapeti suur hulk läänegootide eliidist, sealhulgas [[Roderich|nende kuningas Roderich]] ja palju tema juhitavaid mehi, [[Guadalete lahing]]us [[Moslemite vallutused Pürenee poolsaarel|sissetungivate araabia ja berberi]] vägede poolt. See viis kuningriigi kiire kokku kukkumiseni. Gootide identiteet elas kuningriigi languse siiski üle, eriti [[Hispaania mark|Hispaania margis]] ja [[Astuuria kuningriik|Astuuria kuningriigis]], mis asutati läänegooti aadliku [[Pelayo]] poolt pärast tema võitu [[maurid]]e üle [[Covadonga lahing]]us.
 
Hispaanias ja Portugalis ehitasid läänegoodid mitmeid kirikuid ja jätsid maha suurel arvul arheoloogilisi leide ning kultuurilise pärandi hispaania ja portugali ees- ja perekonnanimede näol. Läänegoodid olid ainsad, kes asutasid Lääne-Euroopas pärast Rooma riigi langust ja enne [[Karolingid]]e tõusu uusi linnu. Kuni [[Hiliskeskaeg|hiliskeskajani]] oli suurim läänegootide pärand nende seadustekogu ''[[Lex Visigothorum]]'', mis oli eeskätt aluseks kohtutoimingutele enamuses kristlikus Ibeerias veel sajandeid pärast nende kuningriigi surma.
75 746

muudatust