Ava peamenüü

Muudatused

Lisatud 197 baiti ,  3 kuu eest
P
resümee puudub
{{See artikkel| räägib riigist; muude tähenduste kohta vaata lehekülge [[Malta (täpsustus)]].}}
{{Riik
| riiginimi = Malta Vabariik
| omastav = Malta
| omakeelne_nimi_1nimi1_keel = malta | nimi1 = Repubblika ta'Malta |
| omakeelne_nimi_2nimi2_keel = inglise | nimi2 = Republic of Malta |
| mis_lipp =
| mis_vapp =
| vapp = Coat of arms of Malta.svg
| vapi_laius = 100px
| asendikaart = Malta in its region (special marker).svg
| ametlik_keel =
| pealinn = [[Valletta]]
| riigipea_ametinimi = Presidentpresident
| riigipea_nimi = [[George Vella]]
| valitsusjuhi_ametinimi = Peaministerpeaminister
| valitsusjuhi_nimi = [[Joseph Muscat]]
| pindala = 316
}}
 
'''Malta Vabariik''' on tihedalt asustatud saareriik [[Vahemeri|Vahemeres]], mis koosneb seitsmest saarest: [[Malta saar]]est, [[GħawdexGozo]]i saarest (GozoGħawdex) saarest ja [[KemmunaComino]] saarest (CominoKemmuna) saarest ning 4neljast asustamata saartest.
 
Malta on [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] kõige väiksem liikmesriik nii [[pindala]]lt kui ka [[rahvaarv]]ult. Riigi pindala on 316 km² ja rahvastiku tihedus 1374 inimest/km². Rahvastiku tiheduse poolest on Malta 6. riik maailmas.
 
== Nimi ==
Malta nime päritolu osas on kaks versiooni. Ühe versiooni järgi tuletub nimi [[foiniiklased|foiniiklaste]] [[koloonia]] nimest Maleth "'sadam"' ja teise versiooni järgi [[kreeka keel|kreekakeelsest]] sõnast μέλι "'mesi"'.
 
== Asend ==
== Loodus ==
[[Pilt:Satelite image of Malta.jpg|pisi|Vaade Maltale kosmosest]]
Malta hõlmab 7seitse saart, millest asustatud on 3kolm suuremat: Malta (246 km²), Gozo (67 km²) ja Comino (2,8 km²). GħawdexGozo asub riigi põhjaosas, Malta saar lõunaosas ja KemmunaComino saar jääb nende vahele. KemmunaComino ja GħawdexiGozo saart lahutab Põhja-Comino väin, Maltat ja KemmunatCominot Lõuna-Comino väin. Saarte maastikes on ülekaalus tasased lubjakiviplatood, riigi kõrgeim koht [[Ta' Dmejrek]]i mägi ulatub 253 meetrit üle merepinna. Saarte lõunarannik laskub järsult merre.
 
Saartel on väga sopiline rannajoon. Maltal asub vähemalt 20 puhkeranda, millest osad on kivised, osad liivased. GħawdexiGozo populaarseim rand on punase liivaga Ramla laht. KemmunaComino saare kuulsaim rand on Santa Maria laht.<ref name="Ülevaade Maltast"/>
 
Riigis puuduvad lubjakivist tingitud karsti tõttu mageveekogud. [[Joogivesi|Joogivee]] saamine on Maltas probleem. Kõige rohkem vett vajatakse Maltas suvel, kui vihma ei saja. Talvel sajab vihm suurte valingutena ja kipub pigem otse merre voolama kui pinnasesse imbuma. Pinnase all saja meetri sügavuses on suured mageveereservuaarid. Rohkem kui pool Malta joogiveest saadakse [[merevesi|merevee]] soolatustamise teel, mis on tõstatanud ühiskonnas fossiilkütuste kasutamise ja keskkonna reostamise teema.
Maltas leidub 10 liiki roomajaid, neist endeemsed on ''Potamon fluviatile'' ja ''Podarcis filfolensis''.<ref>[http://reptile-database.reptarium.cz Roomajate andmebaas.]</ref>
 
Riik asub rändlindude rändeteel ja üheks tõsiseks [[looduskaitse]] probleemiks on lindude küttimine rände ajal. Maltas on kohatud 414 liiki linde .<ref>[https://avibase.bsc-eoc.org/checklist.jsp?region=MT&list=clements Daniel Lepage. Avibase. Malta.]</ref>
 
Malta looduses on leitud 20 liiki imetajaid, neist 11 on [[käsitiivalised]].<ref>[http://www.thecliffs.com.mt/fauna/ Malta loomastik.]</ref> Malta haruldasim loomaliik on sitsiilia kariliku alamliik.
Saksa-Rooma keiser [[Karl V]] läänistas Malta [[1530]] [[Malta ordu]]le, kes järgnevatel sajanditel tõrjusid tagasi osmanite rünnakud. Malta ordu oli kohustatud keisrile andma ühe [[jahipistrik]]u igal aastal. [[1551]] viisid [[berberid|berberi]] piraadid pantvangistusse 5000 Gozo saare elanikku. [[1565]] kehtestasid osmanid Maltase [[blokaad]]i, mille järel rajati saarele uusi kindlustusi ja rajati Valletta linn. Saarte rannikule rajati vahitorne.
 
Malta ordu muutus saarte elanike seas [[18. sajand]]il üha ebapopulaarsemaks. [[1775]] puhkes saarel ülestõus ordu vastu. [[1798]] vallutasid saare [[Napoleon]]i väed. Napoleon viibis ise [[12. juuni|12.]]–[[18. juuni]]ni 1798 Vallettas, kus ta kehtestas uusi seadusi.
[[Pilt:Bush_and_Gorbachev_at_the_Malta_summit_in_1989.gif|pisi| Nõukogude Liidu juht [[Mihhail Gorbatšov]] ja USA president [[George Bush vanem]] Maltas [[1989]]]]
[[Prantslased]] ei austanud katoliku kombeid ja rüüstasid kirikuid, mistõttu nad muutusid kohalike elanike seas ebapopulaarseks ja [[1800]] alistus Prantsuse garnison Briti vägedele ning [[1814]] Pariisi rahulepinguga sai [[Briti impeerium]]i osaks. Malta oli Suurbritannia Vahemere laevastiku peakorter. [[Esimene maailmasõda|Esimeses maailmasõjas]] paigutati Maltasse sõjategevuses haavatuid. [[7. juuni]]l [[1919]] tapsid Briti väed kõrgemate maksude kehtestamise vastu puhkenud rahutustes 4 Malta elanikku.
Malta sportlased pole olümpiamängudel medaleid võitnud. Esmakordselt osalesid Malta sportlased [[1928]]. aasta suveolümpiamängudel [[Amsterdam]]is ja [[2014]]. aasta taliolümpiamängudel [[Sotši]]s. Riigi suurim Ta' Qali staadion mahutab 17 000 pealtvaatajat.
 
Eurovisiooni lauluvõistlusel pole Malta võitnud, kuid on saavutanud kahel korral II koha ([[Ira Losco]] Tallinnas [[2002. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2002]] ja [[Chiara]] [[KiievSiracusa|Chiara]]is Kiievis [[2005. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|2005]]) ja kahel korral III koha ([[Mary Spiteri]] [[Malmö]]sMalmös [[1992. aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1992]] ja [[Chiara]] Birminghamis [[Birmingham]]is1998. [[aasta Eurovisiooni lauluvõistlus|1998]]).
 
==Viited==