Ava peamenüü

Muudatused

P
pisitoimetamine
[[Pilt:Tartu maantee.jpg|pisi|Tartu maantee [[Tallinna bussijaam]]a lähedal]]
{{teekaart|kõrgus=300}}
'''Tartu maantee''' on kohalik tee (tänav) [[Tallinn]]as. Tänava pikkus on 4,9 &nbsp;km.<ref>[https://oigusaktid.tallinn.ee/?id=3001&aktid=134603 Tallinna kohalike teede nimekiri]. Tallinna linnavolikogu otsus, nr 161, 6. oktoober 2016.</ref> Pronksi tänava ristmiku ja linnapiiri vahel kattub tänav [[Tallinna–Tartu–Võru–Luhamaa maantee]]ga. Ühtlasi kattub tänav samanimelise aadressiobjektiga (liikluspind), mis erinevalt tänavast ulatub Tallinnast välja [[Assaku viadukt]]ini.
 
==Tänava kulg==
[[Pilt:City Plaza, 2011.JPG|pisi|püsti|City Plaza, Tartu maantee 2]]
[[FilePilt:Tallinna Jaani Seegi kirik, 14. saj, 1648, 18. saj (1).jpg|pisi|[[Tallinna Jaani seegi kirik]]]]
Tartu maantee osa Tallinna linnas algab [[Kesklinna linnaosa|Kesklinn]]as [[Kompassi]] asumis [[Ants Laikmaa tänav]]alt jalgteena. [[Kivisilla tänav]]a piirkonnas muutub Tartu maantee sõiduteeks ja ristudes Kivisilla tänavaga siseneb [[Maakri]] asumisse, jäädes Kompassi ja Maakri vaheliseks piiriks. Üle [[Kompassi plats]]i tuleb Tartu maanteele trammitee, kuid tänav on siin veel kitsas ja ühesuunaline. Maakri poolt suubub Tartu maanteele [[Tornimäe tänav]], Kompassi poolt tulevad [[Eduard Viiralti tänav|Eduard Viiralti]] ja [[Pronksi tänav]].
 
*Tartu maantee 16B, äri ja eluhoone
[[Pilt:Tartu mnt 17 Appolo Club Tallinn 11 August 2011.jpg|pisi|Tartu mnt 17]]
*Tartu maantee 17, algne Kauplus Turisti hoone, arhitektid [[Peep Jänes]], [[Henno Sepmann]] (1983). Kasutusel lõbustusasutuste hoonena. Algselt valuutapona ehitatud hoone näol on tegemist ainulaadse hoonetüübiga Eesti arhitektuuriajaloos. Hoone ehituskvaliteet oli ajastu kohta väga kõrge, ehitaja oli Soome firma Keskus-SATO. Klinkertellistest „müüridega”"müüridega" kindlusetaoline sümmeetriline hoone on siiski eksimatult modernistlik, meenutades nii väliselt kui ka lehvikukujulise plaani poolest Alvar Aalto ehitisi. Kolmekorruselises hoones oli läbi hoone kõrguse ulatuv kaldlaega müügisaal, kus müügipinnad paiknesid rõdudel. Hoone välisperimeetril külgnesid müügisaaliga laod. Kahte ülemist korrust läbis kunstimüügisalong koos väikese baariga.
[[Pilt:Tartu maantee, 23.JPG|pisi|Tartu maantee 23]]
*Tartu maantee 23, endine [[Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium]] (vana aadress Suur-Tartu maantee 33; seal asus 1904. aastast [[Tallinna 13. Algkool]])
*Tartu maantee ääres [[Liivalaia tänav]] 53, [[Tallinna Stockmanni kaubamaja]] hoone
*Tartu maantee 26, stalinistlik korterelamu, Dvigateli elamukvartal
[[FilePilt:Soviet star building in Tallinn (8037151829).jpg|pisi|püsti|Tartu maantee 26 // [[Liivalaia tänav|Liivalaia]] 44 // [[Lastekodu tänav|Lastekodu]] 1]]
[[FilePilt:Tartu maantee.jpg|pisi|Vaade Tartu maanteele, [[Konstantin Türnpu tänav]]a ristmikult]]
*Tartu maantee 28, stalinistlik korterelamu, Dvigateli elamukvartal, valmis 1957<ref name="2u5Ut" />
*Tartu maantee 30, stalinistlik korterelamu, Dvigateli elamukvartal
Juba 13. sajandi alguses oli Tartu maantee lähtealas [[Kivisilla eeslinn]], kus asus 1237. aastal esimest korda mainitud [[Jaani seek]]. Seegiümbrus jäi ulatuslikult asustatuks pikaks ajaks – 1688. aasta Waxelbergi plaan näitab seal tihedat hoonestust, samas kui Narva maantee ääres paiknesid vaid üksikud suvilad ja kõrtsid.<ref>Aleksander Kivi. ''Tallinna tänavad''. Tallinn: Valgus, 1972. Lk 120–121.</ref>
 
[[FilePilt:Kalevi spordiplats 1930 kaardil.png|pisi|Suur-Tartu maantee, 1930. aastate [[Tallinna kaart|Tallinna kaardil]]]]
[[FilePilt:Kalevi spordiplats 1942.png|pisi|Tartu maantee piirkond (1942)]]
 
Vanemal ajal siirdus osa Narva maanteed pidi Tallinna suunduvaid sõidukeid [[Lasnamäe]]lt laskumise kohal Tartu maanteele, kuna Narva maantee lõik [[Filmi tänav]]ast mäetõusuni oli veel 19. sajandil merevee kõrgseisu ajal vee all ja üldiselt raskesti läbitav. Toonased maanteede kirjeldused tõendavad seda. Sellepärast nimetati Tartu maanteed 1676. aastal ''Wierscher und Jerwischer Weg'' ([[Virumaa|Viru]] ja [[Järvamaa|Järva]] maantee). Hiljem kasutati teed üle Lasnamäe esmajoones taliteena, see on märgitud Waxelbergi plaanil kui ''Winter wäg uthur Landet''.<ref name="Kivi">Aleksander Kivi. ''Tallinna tänavad''. Tallinn: Valgus, 1972. Lk 121.</ref>
Kivisilla-taguse osa kohta on kasutatud mitmeid lähematele ja kaugematele sihtpunktidele viitavaid nimetusi, näiteks Viru ja Järva maantee, Järva ja Tartu maantee, Paide ehk Tartu maantee, Põltsamaa maantee, Mõigu tee.<ref name="Kivi"/>
===1867. aasta üleujutus===
5. juunil [[1867]] toimus Tartu maanteel suur üleujutus, kui tormi tekitatud lained murdsid läbi muldtõkke, mis oli rajatud kaitseks [[Ülemiste järv|Ülemiste järve]]e üleujutuste eest. Ülemiste mäel oli lahtine linna suubuv magistraaltoru, kust [[Härjapea jõgi]] voolas Tartu maantee kohalt paesse raiutud kanalit mööda mäest alla. Jõe vesi täitis ääreni veskitiigi [[Juhkentali|Juhkentalis]]s (praegu asub sel kohal Tiigiveski park ja Kalevi spordihall), mis peagi üle ajas, ujutades üle Tartu maantee ja Maakri tänava lähikonna. Tartu maantee oli [[Mõigu|Mõigust]]st kuni seegini järvelaadseks veekoguks muutunud, Narva maanteed mööda voolas suur jõgi. Lühikese ajaga oli Tartu maantee kuni [[Kivisild|Kivisillani]] vee all. Pärast üleujutustest rikutud Tartu maantee parandamist ja veemagistraali kraavi katmist paigaldati 1867. aastal Tartu maanteele 10 kilomeetri pikkune malmtorustik.<ref name="Nerman" /><ref name="suurkask" />
 
Tartu maanteed nimetati kuni [[1938]] nimetati Suur-Tartu maanteeks. [[23. märts]]il [[1938]] nimetati tänav ümber Tartu maanteeks, kuna puudus vajadus Suur- ja Väike-Tartu maantee eristamiseks. [[Väike-Tartu maantee]] ja [[Väike-Pärnu maantee]] olid 1936. aastal ühendatud [[Sakala tänav]]aks.<ref name="Kivi"/>
 
Alates 1934. aastast teostas Eesti valitsus ambitsioonikat plaani Tartu maantee uue trassi rajamiseks, mis pidi kulgema sirgjooneliselt Tallinnast [[Põltsamaa]]ni. Sirgel teel oleks autode maksimumkiirus olnud 150 kilomeetrit tunnis. Tallinna tööbörsi kaudu värvati ehitusele töötuid, sest projekti üks eesmärk oli võidelda [[Ülemaailmne majanduskriis|majanduskriisi]] vastu. Parematel päevadel oli Tallinna lähedal tee-ehitusel ametis ligi 450 inimest.<ref name="Rääsk">Mairo Rääsk. [https://sakala.postimees.ee/344997/aastasajad-vormisid-looduslikust-rajast-tiheda-liiklusega-tallinna-tartu-maantee Aastasajad vormisid looduslikust rajast tiheda liiklusega Tallinna—TartuTallinna–Tartu maantee]</ref>
 
Detsembrist 1934 kuni 1940. aasta suveni jõuti valmis ehitada kaheksa kilomeetrit uut teed Tallinnast [[Assaku]]ni.<ref name="Rääsk"/> Uut teelõiku nimetati algul Riia maanteeks. Okupatsioonivõimud laiendasid 1958. aastal Tartu maantee nimetust ka uuele trassile, vana maanteelõik hakkas kandma [[Vana-Tartu maantee]] nime.<ref name="Kivi"/>
==Viited==
{{viited|allikad=
<ref name="Nerman">Robert Nerman [http://tallinncity.postimees.ee/1630939/torupilli-piirkond-sai-omale-nime-sealkandis-asunud-kortsilt "Torupilli piirkond sai omale nime sealkandis asunud kõrtsilt"], 16.02.2007.</ref>
<ref name="suurkask">Heiki Suurkask [http://forte.delfi.ee/news/militaaria/kui-ulemiste-vanake-viimati-vihastas-suur-tallinna-uputus-1867-aastal?id=68431217 "Kui Ülemiste vanake viimati vihastas: Suur Tallinna uputus 1867. aastal"], Delfi. 13.04.2014.</ref>
<ref name="2u5Ut">[[Ester Vaitmaa]], [http://longread.delfi.ee/forte/stalinistlik-maja?id=76115407 Stalinistlik maja], forte.ee, 18. NOVEMBER 2016</ref>
<ref name="oMU9x">[http://scalacity.ee/et/ Scala City – büroo linna südames]</ref>
<ref name="QHGqe">[http://www.tallinnasaun.ee/huvitavat-lugemist Huvitavat lugemist]</ref>
<ref name="Nerman">Robert Nerman [http://tallinncity.postimees.ee/1630939/torupilli-piirkond-sai-omale-nime-sealkandis-asunud-kortsilt "Torupilli piirkond sai omale nime sealkandis asunud kõrtsilt"], 16.02.2007.</ref>
<ref name="suurkask">Heiki Suurkask [http://forte.delfi.ee/news/militaaria/kui-ulemiste-vanake-viimati-vihastas-suur-tallinna-uputus-1867-aastal?id=68431217 "Kui Ülemiste vanake viimati vihastas: Suur Tallinna uputus 1867. aastal"], Delfi. 13.04.2014.</ref>
}}
 
74 882

muudatust