Rein Vihalemm: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P pisitoimetamine
1. rida:
[[Pilt:Rein Vihalemm Eesti filosoofia 7. aastakonverentsil Tartus, 29. augustil 2011.jpg|pisi|Rein Vihalemm Eesti filosoofia 7. aastakonverentsil Tartus 29. augustil 2011.]]
[[Pilt:Rein Vihalemm.jpg|pisi|Rein Vihalemm, 2012]]
'''Rein Vihalemm''' ([[9. detsember]] [[1938]] [[Pärnu]] – [[18. juuli]] [[2015]], [[Tammiste (Sauga)|Tammiste]] küla, [[Sauga vald]], [[Pärnumaa]]<ref name="Delfi" /><ref name="UGcwK" />) oli eesti [[teadusfilosoofia|teadusfilosoof]], filosoofiakandidaat. Tema peamised uurimisvaldkonnad olid [[keemia]] ajalugu ja [[keemiafilosoofia]], Eesti teadusfilosoofia ajalugu ning [[Thomas Kuhn]]i retseptsioon.
8. rida:
[[1969]]. aastal kaitses Vihalemm [[NSVL Teaduste Akadeemia Filosoofia Instituut|NSVL Teaduste Akadeemia Filosoofia Instituudis]] kandidaadiväitekirja "Стадии развития учения о химическом сродстве с точки зрения основных ступеней познания" (juhendaja B. M. Kedrov). [[1974]] atesteeris [[VAK]] ta dotsendiks.
 
Aastail [[1966]]–[[2015]]1966–2015 oli Vihalemm Tartu Riikliku Ülikooli (hiljem Tartu Ülikooli) filosoofiaõppejõud (1974–1992 ja 1997–2002 [[dotsent]], 1992–1997 ja 2002–2004 teadusfilosoofia korraline professor, 1996–1998 sealsamas filosoofiaosakonna juhataja; 2005. aastast surmani erakorraline professor)<ref name="Delfi" />. Aastal [[1992]] rajas ta Tartu ülikooli teadusfilosoofia õppetooli. 2008. aastal, mil ta valiti emeriitprofessoriks, oli tema publikatsioonide koguarv 107.<ref name="emeriit" /> Vihalemm juhendas tervet rida magistri- ja doktoriväitekirju; tema juhendatavate seas olid näiteks [[Bruno Mölder]], [[Jüri Eintalu]], [[Leo Näpinen]], [[Anto Unt]] ning [[Jaan Kivistik (filosoof)|Jaan Kivistik]].
 
[[1979]]. aastast oli Vihalemm [[Teadusajaloo ja Teadusfilosoofia Eesti Ühendus]]e liige<ref name="Delfi" />, [[1996]]. aastast selle juhatuse ja [[2001]]. aastast volikogu liige, seejärel teadusfilosoofia ja -metodoloogia sektsiooni esimees. Tartu Ülikooli filosoofia osakonna magistri- ja doktoriväitekirjade kaitsmisnõukokku kuulus ta alates selle asutamisest [[1992]]. aastal, 1995–1998 oli ta nõukogu aseesimees ja 1998–2004 esimees{{lisa viide}}. Rein Vihalemm oli ka [[Rahvusvaheline Keemiafilosoofia Selts|Rahvusvahelise Keemiafilosoofia Seltsi]] asutajaliige ([[1997]])<ref name="Delfi" />. [[2005]]. aastast oli ta [[Eesti Maaülikool]]i [[Karl Ernst von Baeri maja teadusloo uurimise keskus]]e nõukogu liige.
 
Rein Vihalemm uuris [[teaduslik tunnetus|teadusliku tunnetuse]] ajalugu ja [[teaduse metodoloogia|metodoloogia]]t, epistemoloogiat, üldist teadusfilosoofiat, keemia ja selle ajaloo filosoofiat ning (teadus)filosoofia ajalugu (Eestis).<ref name="emeriit" />
64. rida:
== Publikatsioone ==
===Raamatuid===
* "Teaduse metodoloogia" (koostaja; [[1979]])
* "Ühe teaduse kujunemislugu. Keemia arenguteest" ([[1981]])
** "A Story of a Science: On the Evolution of Chemistry" Tallinn, 2019 ([[Acta Baltica Historiae et Philosophiae Scientiarum]], Vol. 7, No. 2, Summer 2019; tlk [[Ain Rada]], [[Kait Tamm]], [[Meelis Leesik]]; toim [[Endla Lõhkivi]], [[Ave Mets]])
* "Estonian Studies in the History and Philosophy of Science" (koostaja; Kluwer, [[2001]])
* "Teaduse uuringud: eesmärgid ja meetodid" (koostaja; 2007, Teadusajaloo ja Teadusfilosoofia Eesti Ühenduse konverentsi ettekandekogumik)
* "Teadusfilosoofilisest vaatepunktist" (valitud artikleid; [[2008]])
73. rida:
=== Artikleid ===
* Rein Vihalemm "Kas teaduse piirid või tegelik algus?: Ilya Prigogine'i teadusekäsitusest" Akadeemia 12/1995, lk 2527–2540
* Rein Vihalemm [https://books.google.ee/books?id=MRErBgAAQBAJ&pg=PA185&lpg=PA185&dq=rein+vihalemm&source=bl&ots=jGWTwEfZxG&sig=3Xb5zjGFjXXk5cC03XwY-mhK2Zo&hl=en&sa=X&ved=0CB4Q6AEwADgKahUKEwi626DepPHGAhUF3SwKHUc8BgU#v=onepage&q=rein%20vihalemm&f=false "Chemistry as an interesting subject for the philosophy of science"] Rmt: "Estonian Studies in the History and Philosophy of Science" Kluwer, [[2001]], lk 185–200
* Vihalemm, R. (2007). Philosophy of chemistry and the image of science. Foundations of Science, 12(3), 223–234.
* Vihalemm, R. (2007). A. Whitehead's Metaphysical Ontology and I. Prigogine's Scientific Ontology: From a Point of View of a Theoretical Conception of Science. Problemos, 71, 78–90.