Peeter Suure sadam: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P →Punased kasarmud: parandatud link |
P pisitoimetamine |
||
3. rida:
Pärast [[Vene-Jaapani sõda]] koostatud uue Vene laevastikuprogrammi täitmiseks otsustati aastatel 1907–1909 rajada uus ja [[Läänemeri|Läänemerel]] tähtsuselt teine mereväebaas Tallinna. [[Vanasadam|Vana sõjasadamat]] tarvitas juba kaubalaevastik ning see olnuks uute laevade jaoks niikuinii väike. Nüüd hakati omandama vabasid alasid kesklinnast [[Lääs|lääne]] pool, alates [[Kalaranna fort|Kalaranna fordi]] (mis oli juba harilik [[kasarm]]ulinnak) läänenurgast.
Uue sõjasadama umbes 2,2
==Varasemad sõjalised ehitised==
Ühel 1786. aasta Tallinna ümbruse kaardil on [[Hundipea poolsaar]]est idas lahesopis kujutatud [[suurtükipatarei]]d.<ref name="yPxxf" /> Kujutamise koht ja laad lubavad oletada, et sellisel kujul antud kohas patareid ei olnudki. Vähemalt [[Krimmi sõda|Krimmi sõja]] ajal paiknes aga juba poolsaare tipus huvitava nimega patarei ([[Edukas patarei]]) 12 [[Suurtükk|suurtükiga]].<ref name="KTh3R" />
Patareile ehitati veel 1855. aastal juurde meeskonnavarjend<ref name="fTQbP" /> ning see on veel hästi näha 1880–1882. aasta kaardil. Samal kaardil on praeguse Tööstuse ja Erika tänava nurgal kujutatud patarei, mille otstarve võiks olla Eduka patarei tagala kaitsmine, kuid mille kohta pole aga mingit muud teavet.<ref name="nn7VN" /> 1910. aastatel olid varasemad sõjalised ehitised juba hävinenud.<ref name="XrDti" />
==1911. aasta kava==
Väikese Paljassaare [[ida]]küljelt kavandati 1911. aasta plaani<ref name="zpOce" /> järgi Tallinna lahele umbes 2,5 [[Kilomeeter|km]] pikkune murtud kujuga [[muul]], mis oleks [[Põhi|põhja]]piirina kaitsnud sadama-ala (pindala umbes 3,5...4
Sadama haldushooned, majutus- ja eluhooned, töökojad, elektrijaamad jms oleks paigutatud sadamaraudtee, Kopli tee, Sitsi mäel oleva Kopli mõisa piiri ja mere vahelisele alale. Tükipealse ja Väikese Paljassaare vaheline madalmeri pidi täidetama ning saadud maismaatüki kaldapealsele rajatama söe-, õli- jms [[kai]]d, kogu alale aga erinevate kütuste ladusid. Mõlema Paljassaare rannikut ning nendevahelist madalmerd oleks samuti olulisel määral täidetud, kuid siia taheti rajada peamiselt laskemoonaladusid ja nende varustusteid.
28. rida:
Muuli hakati 1913. aastal ehitama suuresti sarnasena 1911. aasta projektis olevaga, ent veidi enam liigendatuna. Muul rajati risti saare eriliste looduslike eeldusteta idarannaga. Muul oli kavandatud ainult [[lainemurdja]]na ja seal polnud [[kai]]kohti. Kokku jõuti rajada umbes pool [[Kilomeeter|kilomeetrit]] muuli (kavandatud oli umbes 2,5 [[Kilomeeter|km]] pikkune).
{{Vaata|Katariina muul}}
Muulist 100 [[Meeter|m]] [[lõuna]] poole rajati sellega rööbiti puidust lai sadamasild (hiljem tuntud kui [[Suur Puusild]], mille varemed on tänapäevalgi näha). Sillale paigaldati 750-mm [[kitsarööpmeline raudtee]], mis teenindas ehitusaegset linnakut. Raudteed oli kokku umbes 300 [[Meeter|m]]. 1921. aastal ehitas Tallinna Sadamavalitsus Suurelt Puusillalt läbi madalmere Suurele Paljassaarele uue raudtee (kokku umbes 3 [[Kilomeeter|km]]), et viia [[Vanasadam]]ast ära linna ohustavad [[Meremiin|miini]]laod.
[[Belgia]] ehitusettevõte [[Ackermans & van Haaren]] rajas saare idarannikule valdavalt puitehitistega ehitusaegse linnaku. Selle ehitised ([[veetorn]], pumbajaam, vedurikuur jm) teenindasid peamiselt lähikonnas olevaid ehitusmaterjalitehaseid ja -ladusid.
1918. aastal jäid muuli ja linnaku ehitustööd seisma. Linnak müüdi 1920. aastatel peamiselt Paljassaarte asukaile ehitusmaterjaliks, osasid ehitisi kasutas [[Eesti merevägi]] ja [[Eesti piirivalve|piirivalve]]. Lõplikult lammutas vanad ehitised [[Punalipuline Balti laevastik|Nõukogude merevägi]]. Tänapäeval on linnakust oletatav vaid ühe [[Sepikoda|sepikoja]] vare.
44. rida:
1911. aasta projekti järgi kavatseti mereväebaasi kesklaskemoonaladu paigutada mere arvelt tublisti laiendatavatele Paljassaartele. Kompleksi ohtlik lähedus baasile sundis aga sellest plaanist loobuma.
1914. aastal hakati aga [[Katleri mõis]]a lähedale [[Maarjamäe paekallas|Maarjamäe klindinõlva]] loodus- või tehisjäärakutesse ehitama nelja ladu, mis oleksid hiljem kaetud pealt pinnasega. [[Peeter Suure Merekindluse Tallinna maarinne|Maarinde]] jaoks ehitati kõrval kaks tunnelladu. Hiljem jäid need ehitised pooleli ja on tänaseks osaliselt varisenud sisse.
Praegusest [[Nõmme turg|Nõmme turust]] [[Kirre|kirdes]] hakati [[Mustamäe nõlv]]a ehitama kolme tunnelladu – kaks neist mereväe ja üks PSM Maarinde jaoks. Tänaseks on kõik need varisenud kokku. Tunnelladusid kavandati ka [[Viimsi Lubjamägi|Viimsi kõvik]]u nõlva, kuid nende ehitust isegi ei alustatud.
53. rida:
==Elamislinnak==
===Kivist suurkasarmud===
[[Pilt:Arsenal Keskus - Erika 14.jpg|pisi|Tööstuse tänava äärde planeeritud kasarmuhoone osa tänapäeva [[Arsenali Keskus]]es
Praeguse [[Erika tänav|Erika]] ja [[Tööstuse tänav]]a ristist [[lõuna]] pool asus elamislinnak. Tööstuse tänava äärde ehitati kasarm, risti sellega, otsaga Tööstuse ja esiküljega Erika tänaval asetses täpselt samasugune teine kasarm, kumbki mõeldud 1 000 alamväelasele. Tööstuse tänava kasarmust jõuti ehitada ainult keldrikorrus ja selle vahelagi. Erika tänava kasarm sai toorehitisena valmis. Arvatavasti kavatseti siia rajada teisigi eluhooneid (nt kaks maja konduktoritele jt alamteenistujatele), algselt oli kavas veel rajada saun-pesumaja, majandushoone-arsenal jm.
Tööstuse tänava kasarmule ehitati 1920. aastatel peale üks korrus (keskosas kaks korrust) ning hoonest tehti [[AS E-Arsenal|sõjatehas Arsenali]] kontori- ja tehasehoone. Erika tänava kasarmust sai nüüd samuti Arsenali tehase- ja kontorihoone. Tehasele ehitati veel uusi hooneid ning seda laiendati ka lõuna poole, kus algselt oli sõjasadama muud ehitised.
2016. aasta sügisel avati endisest sõjatehasest ümber ehitatud hoonetekompleksis [[Arsenali Keskus|Arsenali kaubanduskeskus]].
===Veejaam-katlamaja===
[[Pilt:Arsenali veetorn.jpg|pisi|Arsenali veetorn
Linnaku keskel oli kogu sõjasadama jaoks olulises ühendehitises veetorn, pumbamaja, veemagestusjaam ja elamislinnaku katlamaja. Sellest lõunas olid raudbetoonist poolmaa-alused mageveehoidlad. Katlamajast tehti 1920. aastatel Arsenali suurtükkide remondikoda, veehoidlatest 1925. aastal bensiinihoidlad. Veetorn ehitati 1950. aastatel oluliselt kõrgemaks, veehoidlad on tänaseks lammutatud.
68. rida:
===Ajutine puitkasarmulinnak===
Elamisala kagunurgas (tänapäeval üldiselt Kopli tänav 76 krundil) paiknes allveelaevnike ajutine puitlinnak (kivikasarmute ehitamine veel kestis). Kopli tänava ääres asus piduliku sissesõidutee ääres ohvitseride kasarm, selle taga aga kaks meeskonnakasarmut, mis kumbki oli mõeldud 192 mehele. Meeskonnakasarmutesse ja majandushoonetesse olid pääsud praeguselt Erika tänavalt, n-ö hoovi poolt.
Linnakus oli veel arsenal, ühendhoonena pesu- ja katlamaja ning saun, meeskonna köök ja söökla, tall, küün jm. 1924. aastal ehitati siia [[Mereväe Ekipaaž]]i jaoks uus suur kasarm. Ohvitseride kasarmust sai ekipaaži staabihoone, meeskonnakasarmud lammutati 1930. ja 1932. Tänapäeval on allveelaevnike linnakust säilinud ainult pesu- ja katlamaja ning ekipaažist uus kasarm.
103. rida:
Püstitada jõuti kaks suuremat tehasehoonet, vähemalt kolm suurt tehasehoonet jäi pooleli. [[Põhjasüvendi]]te korrashoid andis aga alles poolikule Remondisadamale tublisti tööd.
Pärast sõda leotati dokkides [[Lutheri vabrik]]u puitu, miinilaeva dokki rajas [[Jakob Kiil]] oma kuulsa [[Jakob Kiili Paaditööstus|paaditööstuse]].
Tänaseks on keskmiste dokkide kohal sadamaväljakud, suurte kohal aga [[Lahesuu sadam]]. Kiili doki kohal on [[Paljassaare sadam]]a nimetu bassein (37.-40. [[kai]]). Tehasehooned on kas ehitatud ümber või lammutatud ära. Ühtegi Remondisadama ehitist pole [[Muinsuskaitse|ametliku kaitse]] all, kuid selle mõttega pole seda ala üldse uuritudki.
| |||