Paramagnetism: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
P pisitoimetamine
14. rida:
Paramagnetilises materjalis on üksikul [[aatom]]il või [[molekul]]il püsiv magnetiline [[dipool]], see säilib ka välise magnetvälja puudumisel. Püsivat momenti põhjustab paardumata elektroni spinn [[Aatomorbitaal|aatom]]- või [[molekulaarorbitaal]]il. Ilma välise magnetvälja mõjuta paramagnetilises aines dipoolide vahel interaktsioonid puuduvad ja dipoolid on tänu soojusliikumisele korrapäratult orienteeritud. Tänu sellele materjalis magnetmoment puudub. Materjali asetamisel magnetvälja dipoolid orienteeruvad väljas nii, et magnetmoment on välise väljaga samasuunaline. Klassikalise tõlgenduse järgi orienteerumine toimub tänu [[Väändemoment|väändemomendile]], mida põhjustab välja magnetmoment, mis proovib dipoole paigutada välja endaga paralleelselt. Tegelikult saab antud nähtust kirjeldada [[spinn]]i ja [[Impulssmoment|impulssmomendi]] [[kvantmehaanika|kvantmehaaniliste]] omadustega.
 
Kui kahe naaberdipooli vahel on piisav energiavahetus siis nad interakteeruvad ning võivad iseeneslikult joonduda või risti pöörduda. Võivad tekkida [[Magnetism#Magnetilised domeenid|magnetilised domeenid]], mis põhjustavad [[ferromagnetism]]i (püsimagnet) või [[antiferromagnetism]]i. Paramagnetilist käitumist võib näha ka ferromagnetilistel materjalidel [[Curie punkt|Curie punktist]]ist ning antiferromagnetitel [[Néeli punkt]]ist kõrgematel temperatuuridel. Nendel temperatuuridel ületab vaba soojusenergia spinnidevahelise interaktsiooni energia.
 
Üldiselt on paramagnetilised efektid üsna väikesed. Magnetiline vastuvõtlikkus on 10<sup>−3</sup> ja 10<sup>−5</sup> suurusjärkude vahel enamiku paramagnetite korral, kuid sünteetilistel paramagnetitel võib väärtus olla väga kõrge, näiteks 10<sup>−1</sup> [[ferrovedelik]]e korral.
86. rida:
==Paramagnetite näited==
 
Paramagnetiliste materjalide all peetakse üldjuhul silmas neid, mis arvestatavas temperatuurivahemikus omavad [[Magneetikud#Curie' seadus|Curie]] või [[Curie-Weissi seadus|Curie-Weissi seadusele]]ele vastavat magnetilist vastuvõtlikkust. Iga aatomit, molekuli või [[ioon]]i, millel on paardumata elektron, võib nimetada paramagnetiks, kuid nendevahelisi interaktsioone peab põhjalikult uurima.
 
{|class="wikitable sortable" style="float:right; margin:20px" width="200px"
123. rida:
[[Pilt:Para-ferro-anti.jpg|pisi|300px|Idealiseeritud Curie-Weissi käitumine; N.B. T<sub>C</sub>=θ, aga T<sub>N</sub> ei ole θ. Paramagnetiline faas on tähistatud pideva joonega. T<sub>N</sub> või T<sub>C</sub> juures käitumine tavaliselt erineb ideaalsest]]
 
Nagu eespool mainitud, säilitavad paljud d- ja f-elemendid paardumata spinnid. Selliste elementide [[soolad]]ele on tihtipeale omane paramagnetiline käitumine, kuid piisavalt madalal temperatuuril võivad magnetmomendid korrastuda. Ülevalpool Curie või Curie-Neeli punkti võib nimetada selliseid materjale paramagnetiteks, eriti olukorras, kus vastavad temperatuurid on väga madalad või neid pole täpselt mõõdetud. Isegi raua kohta saab öelda, et ta muutub ülevalpool oma suhteliselt kõrget Curie-punkti paramagnetiks. Sel juhul saab Curie punkti vaadelda [[Faas (füüsikaline keemia)|faas]]imuutusena ferromagneti ja paramagneti vahel. Sõna "paramagnet" viitab nüüd süsteemi lineaarsele sõltuvusele välisest väljast, mille temperatuurisõltuvust saab kirjeldada täiendatud [[Magneetikud#Curie' seadus|Curie seadusega]], mida tuntakse kui [[Curie-Weissi seadus|Curie-Weissi seadust]]t:
 
:<math>\boldsymbol{M} = \frac{C}{T- \theta}\boldsymbol{H}</math>