Nisu: erinevus redaktsioonide vahel

| perekond = [[Nisu]] ''Triticum''

'''Nisu''' (''Triticum'') on [[kõrreliselaadsed|kõrreliselaadsete]] [[selts (bioloogia)|seltsi]] [[kõrrelised|kõrreliste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukond]]a kuuluv [[taimed]]e [[perekond (bioloogia)|perekond]]. Selle [[liik (bioloogia)|liike]] kasvatatakse üle maailma [[kultuurtaim|kultuurtaimed]]enaedena.

* ''[[Triticum zhukovskyi]]''

Nisu oli juba vanaajal tähtsaim leivavili.<ref name="Antiigileksikon" /> Tema kultiveerimine hakkas levima väljapoole [[Viljakas poolkuu|Viljakat poolkuud]] umbes 10 000 aastat tagasi. Nisu jõudis [[Kreeka]]sse, [[Küpros]]ele ja [[India]]sse umbes 6500 eKr, [[Egiptus|Egiptusse]]se pisut pärast 6000 eKr ning [[Saksamaa]]le ja [[Hispaania]]sse 5000 eKr. [[Inglismaa]]le ja [[Skandinaavia]]sse jõudis ta 3000 eKr ja [[Hiina]]sse 2000 eKr. <ref name="Citizendium" />

[[Vana-Kreeka]]s seostati nisu [[maaviljelus|maaviljelusjumalanna]]jumalanna [[Demeter|Demeteriga]]iga. [[Müüt]]ide järgi pärines nisu [[Sitsiilia]]st Henna nurmedelt. [[Theophrastos]] kirjeldas [[ohteline suvinisu|ohtelist suvinisu]], millest hiljem aretati [[talinisu]]. Vilja kasutati toiduks harilikult jahvatatult, mõnikord ka teradena. Kreeka ei suutnud ise oma viljavajadust rahuldada ning sellepärast veeti seda Sitsiiliast ja [[Must meri|Musta mere]] äärest sisse, vahetades seda eeskätt [[keraamika]] vastu.<ref name="Antiigileksikon" />

Viljasaagi suurendamiseks on välja töötatud erinevaid tehnoloogiaid. Üks esimesi neist oli [[kündmine]], mis võeti kasutusele umbes 3000 eKr ja toimus peamiselt [[hobune|hobuse]] abil. 18. sajandil leiutati seemnesõel, mille abil oli võimalik seemneid suuruse järgi sortida. Nii sai seemneviljaks valida kõige suuremad seemned. 19. sajandil leiutati [[viljalõikusmasin]], mis oluliselt vähendas vilja koristamiseks kuluvat [[tööjõud|tööjõudu]]u. 19. sajandil leiutati ka [[künnimasin]], mis suutis teha rohkem tööd kui hobused. Kasutusele on võetud erinevaid [[väetis]]i, mis taimedele täiendavaid [[toitaine]]id annavad.

Nisu [[narmasjuurestik]] areneb 3–4 [[idujuur]]est. [[Kõrs|Kõrre]] pikkus on tavaliselt 60–80 &nbsp;cm. [[Leht]]edel on [[lehetupp]], [[lehelaba]] ja karvased [[kõrvakesed]]. [[Õisik|Õisikud]]ud koosnevad peast, lülilisest peateljest ja kahe [[lible]]ga [[pähik|pähikutest]]utest. Pähikus on 3–5 [[õis|õit]], mida ümbritsevad [[välissõkal|välis-]] ja [[sisesõkal]]. Õitel on [[emakas]] ja 3 [[tolmukas|tolmukat]]. Nisu viljadeks on terad.<ref name="pikk2" />

Nisu kvaliteedi üks tähtsamaid näitajaid on [[kleepevalk|kleepevalku]]u ehk teraliimi moodustavate valkude (peamiselt [[gliadiin]]i ja [[Gluteniin|gluteiini]]) sisaldus. Mida suurem on teraliimi hulk [[nisujahu]]s ja mida elastsem see on, seda paremad on pagaritoodete küpsetusomadused. Kleepevalgu kogus jahus sõltub omakorda teravilja sordist. Eestis kasvatatud nisu sisaldab keskmiselt 66% [[tärklis]]t, 2,9% [[suhkrud|suhkruid]], 9,9% [[kiudained (toit)|kiudaine]]id, 15% [[valk]]e, 2,3% [[lipiid]]e, 1,95% toiteelemente ja 14% [[vesi|vett]].<ref name="maailm" />

Nisus sisalduv [[gluteen]] tekitab [[tsöliaakia|tsöliaakiat]]t põdevatel inimestel [[Allergia|allergiatallergia]]t.<ref name="2S9Jl" /> Hinnanguliselt üks inimene tuhandest põeb gluteeniallergiat, gluteeni suhtes tundlikke on rohkem.<ref name="8eK7D" /> Gluteeni suhtes allergilistel inimestel soovitatakse vältida nisu sisaldavat toitu. Sellise toitumisviisi mõjud pole päris selged, kuna nisu on kasulik selles sisalduvate [[mikrotoitaine|mikrotoitainete]]<nowiki/>te tõttu.<ref name="8fkPi" />

1999. aastal tarbiti maailmas 101 &nbsp;kg nisu iga inimese kohta. Kõige suurem oli see näitaja [[Taani]]s (623 &nbsp;kg inimese kohta), kuid enamik sellest (81%) tarvitati loomasöödaks.<ref name="Citizendium" />

Tavaliselt kasvatatakse nisu merepinnast kuni 3000 &nbsp;m kõrgusel, kuid [[Tiibet]]is kasvatatakse nisu kuni 4570 &nbsp;m kõrgusel. Nisu [[kasvuperiood]]i optimaalne [[õhutemperatuur]] on ligi 25&nbsp;° C. Erinevad liigid ja sordid kasvavad õhutemperatuuridel alates 3–4&nbsp;° C ([[talinisu]]) kuni 30–32&nbsp;° C ([[suvinisu]]). Nisu saab kasvatada seal, kus aastane [[sademete hulk]] on vahemikus 250–1750 &nbsp;mm. Kasvuperioodil on taimedele oluline piisava niiskuse olemasolu, kuid liigne niiskus muudab taimed haigustele vastuvõtlikuks ning saagikus väheneb oluliselt. Nisusaagi koristusaeg on lõunapoolkeral tavaliselt [[oktoober|oktoobrist]] [[jaanuar]]ini ning põhjapoolkeral [[aprill]]ist [[september|septembrini]].<ref name="fao2" /> Kasvukohas eelistab nisu parasniisket viljakat [[muld]]a, mille [[pH]] on suurem kui 5,0.<ref name="EE" />

Eestis kasvatatakse nisu alates teisest aastatuhandest eKr<ref name="EE" /> ning tänapäeval kasvatatakse siin nisu ja otra teraviljadest kõige rohkem. 2010. aastal toodeti Eestis 338 500 tonni nisu, mida oli eelneva aastaga võrreldes 1,2% vähem. Nisutoodang moodustas teraviljade kogutoodangust 45,2%. Nisule järgnesid 297 300 tonniga [[oder]], 61 300 tonniga [[kaer]] ja 29 500 tonniga [[rukis]]. Talinisu kasvatati 40 800 hektaril ja selle saagikus oli 3022 &nbsp;kg/ha, suvinisu vastavad näitajad olid 81 000 &nbsp;ha ja 2736 &nbsp;kg/ha.<ref name="eestiteravili" /> Viimastel aastatel on nisukasvatamine oluliselt laienenud: 1988. aastal oli nisupõldude külvipinna suuruseks vaid 12 100 &nbsp;ha, mis on ligi kümme korda vähem kui 2010. aastal.<ref name="stat" /> 2014. aastal oli Eesti nisusaak juba 615 500 tonni ja saagikus 3988 &nbsp;kg/ha.

<ref name="Antiigileksikon">[[Antiigileksikon]], 2. kd., lk. 36</ref>