Keemiline potentsiaal

Keemiline potentsiaal on termodünaamiline funktsioon, mis iseloomustab püsivate välistingimuste korral komponendi $i$ aktiivsust keemilises reaktsioonis või aine ülekandeprotsessis.

Keemilist potentsiaali $\mu _{i}$ defineeritakse matemaatiliselt kui termodünaamilise potentsiaali osatuletist komponendi moolide arvu $n_{i}$ järgi, kusjuures olekuparameetrid ($T$, $p$) ja teiste komponentide hulgad on konstantsed:

$\mu _{i}\equiv \left({\frac {\partial G}{\partial n_{i}}}\right)_{T,p,n_{j}\neq n_{i}},$

kus $\partial G$ on füüsikalise süsteemi Gibbsi vabaenergia muutus ja $\partial n_{i}$ on komponendi ainehulga muutus.

Puhta aine keemiline potentsiaal sõltub ainult temperatuurist ja rõhust, segu või lahuse potentsiaal ka kontsentratsioonist või osarõhust.

Keemilise potentsiaali muutuse mõõtühik on džaul mooli kohta (J/mol).

Keemilise potentsiaali mõiste võttis 1874. aastal kasutusele USA teadlane J. W. Gibbs.

Vaata ka

• Gibbsi vabaenergia