Positron: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Korrastasin skripti abil viiteid
two repeated words (booster)
20. rida:
 
== Positronide tekitamine ==
Positrone saab radioaktiivsete radioaktiivsete osakeste β<sup>+</sup>-lagunemisel, näiteks <sup>22</sup>Na lagunemisel vastavalt reaktsioonile <sup>22</sup>Na -> <sup>22</sup>Ne + β<sup>+</sup> + ν<sub>e</sub> + γ.<ref name="Natrium_decay" /> Naatriumi [[isotoop]] annab küllaltki suure osakaaluga positrone – 90,4%. Sellel meetodil on ka teisi häid külgi. Esiteks peaaegu samaaegne 1,27MeV γ-kvandi teke positroniga, lubab viimase eluea mõõtmist. Teiseks on laboris naatriumit lihtne saada erinevatest sooladest, nagu [[naatriumkloriid]] või [[naatriumatsetaat]]. 2,6-aastane [[poolestusaeg]] ja mõistlik hind teevad selle isotoobi enimkasutatud materjaliks positroni uurimisel. Oht laboritöötajatele on samuti väike, kuna aine bioloogiline poolestusaeg on kõigest mõned päevad. Lisaks <sup>22</sup>Na-le kasutatakse ka teisi isotoope (<sup>64</sup>Cu, <sup>58</sup>Co, jne), kuid harvemini.
 
Teine positronide tekitamise viis on genereerida neid läbi paari tekke. Sel juhul peatatakse elektronkiir kiirgusneelajas, kus on kõrge aatomnumbriga tuumad, et tekitada pärsskiirguse γ-kiiri. Kui kiirendatud elektronide energia on piisavalt suur, siis on ka elektron-positronpaaride tekke tõenäosus piisavalt kõrge. Sellise meetodiga saab pulseeriva positronkiire.