Kolm isamaa kõnet: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
two repeated words (booster)
23. rida:
Kolmandas kõnes "Nõia usk ja nõia-protsessid. Aearaamatutest ja kohtu prottukollidest ülespandud" (26. augustil/[[7. september|7. septembril]] 1870) kirjeldas ta nõiaprotsesse ja nõiausku, kasutades tavapärast "pimeda keskaja" retoorikat.
 
Nõiausku on olnud igal ajal ja igal pool ("Seesuguseid juttusi nimetame nimetame nüüd ennemuistese juttudeks, ja meil Eestlastel on neid väga ilusaid.")<ref name="nr0r0" />, aga nõiaprotsessid suuremalt jaolt algatas katoliku kiri oma jesuiitidega, mis on kõike muud, üksi mitte üks kristlik kirik<ref name="udqvL" />. "Kõiki piinamise viisisi, nööri otsas üles ripputamisest kunni küünte ärakiskumiseni seppa tangidega, ei ole mul siin võimalik nimetada, naad on liiga hirmsad<ref name="nr0r0" />."
 
Eestis on suhteliselt harva nõiaprotsesse ette tulnud, kuna meie maa saksa-rüütlid ja linna-kodanikud lühikese ajaga lutheruse usku läksid.