Vikipeedia

Bütsants: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
P resideeruma > resideerima
two repeated words (booster)
114. rida:
Justinus II järglaseks sai [[Tiberios II]], kes püüdis vältida sõdasid erinevatel rinnetel. Ta loobus sõjategevusest Itaalias, maksis maksu [[avaarid]]ele ning keskendus sõjategevusele pärslaste vastu. Kuigi Tiberiose väejuht [[Maurikios]] suutis edukalt kaitsta idapiiri, otsustasid avaarid andami saamisele vaatamata alustada sõda Bütsantsi vastu ning 582. aastal purustasid nad [[Balkan]]il asuva kindluslinna [[Sirmium]]i; samal ajal alustasid keisririigi vastu sõjategevust [[Doonau]] ületanud [[slaavlased]].
 
Maurikios, kellest sai 582. aastal aastal keiser, sekkus [[Sassaniidide riik|Sassaniidide riigi]] kodusõtta. Ta aitas troonile tagasi [[Husrav II]] ja naitis tolle oma tütrega. Pärslasest väimehe ja kuningaga sõlmitud rahulepingu järgi laienes Bütsants ida poole (Pärsia provintside [[Armeenia ajalugu#Keskaeg|Armeenia]] ja [[Gruusia ajalugu#Sassaniidide Pärsia ja Bütsants|Gruusia]] arvelt, [[Thbilisi]]ni ja [[Sevani järv]]eni [[Ibeeria]]s) ning tühistati Bütsantsile koormaks olnud andam. Maurikios sai seejärel keskenduda sõjategevusele Balkanil ning 602. aastaks tõrjuti avaarid ja slaavlased [[Doonau]] teisele kaldale tagasi.<ref>Louth (2005), lk 113–115; Nystazopoulou-Pelekidou (1970), ''passim''; Treadgold (1997), lk 231–232.</ref> Võidu järel jättis ta aga sõjaväe Doonau taha, et mitte neile maksta tasu ja sõjavägi hakkas mässama, kuulutades hiljem keisriks Phokase.
 
Pärast barbarite sissetungi Balkanile lõi Maurikios riigi kindlustamiseks [[tetrarhia]] ajal moodustunud [[asehaldurkond|asehaldurkon]]nad ([[eksarhaat|eksarhaa]]did) [[Ravenna eksarhaat|Ravenna]]s ja [[Kartaago eksarhaat|Kartaago]]s. Asehalduritel ([[eksarh]]idel) oli sõjaline ja [[tsiviilvõim]].<ref name="Atlas139"/>
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Bütsants"