Must meri: erinevus redaktsioonide vahel

Must meri on suurim anoksiline ehk vees lahustunud [[hapnik]]ust vaba meresüsteem. Anoksilisuse põhjuseks on mere suur sügavus ning jõgedest ja Vahemerest sellesse voolava [[vesi|vee]] suhteliselt madal soolsus ja seetõttu väike [[tihedus]]. Magevesi ja merevesi segunevad üksnes ülemises 100–150 m paksuses kihis. Sellest lävest ([[püknokliin]]ist) sügavamale jääv vesi vesi vahetub kord tuhande aasta jooksul. Seetõttu puudub märkimisväärne gaasivahetus pinnaga ning settiv [[orgaaniline aine]] tarbib kogu hapniku. Nendes anoksilistes tingimustes suudavad mõned [[ekstremofiilsus|ekstremofiilsed]] [[mikroorganism]]id kasutada orgaanilise aine [[oksüdatsioon|oksüdeerimiseks]] [[sulfaat]][[ioon]]e (SO₄^2–), tootes [[vesiniksulfiid]]i (H₂S) ja [[süsinikdioksiid]]i. See segu on väga mürgine (ühest kopsutäiest jätkuks inimese tapmiseks), mistõttu peaaegu kogu elu selles meres toimub ülemises kihis, mille paksus on umbes 180 m.