Wesselin: erinevus redaktsioonide vahel

[[Taani]] kuningas [[Valdemar II]] määras oma kaplani Wesselini [[Lihula piiskop|Eestimaa piiskop]]iks 1219. aastal, kui senine piiskop [[Theoderich (Eestimaa piiskop)|Theoderich]] oli [[Lindanise lahing]]us surma saanud. Valdemari konkurent [[Riia piiskopkond|Riia piiskop]] [[Albert (Riia piiskop)|Albert]] nimetas samale ametipostile oma venna [[Hermann I (Tartu piiskop)|Hermanni]], kes pühitseti Eestimaa piiskopiks [[Magdeburgi peapiiskop]]i poolt.<ref>[[Sulev Vahtre]]. Muinasaja loojang Eestis : vabadusvõitlus 1208–1227. Tallinn : Olion, 1990. Lk 139</ref> Wesselini kinnitas [[paavst]] 1220. aasta 19. märtsil Revala piiskopiks (''episcopus Revaliensi''). Kuigi tema ametinimetust võib tõlkida ka [[Tallinna]] piiskopina, osutas see tiitel sel ajal pigem [[RevalaEnn Tarvel]]i maakonnale.hinnangul Wesselinsel oliajal ametis 1227. aasta suveni, milpigem [[Mõõgavendade orduRevala]] Taanile kuulunud Eestimaa alad endale vallutasmaakonnale.<ref>Henriku Liivimaa kroonika = Heinrici chronicon Livoniae. Ladina keelest tõlkinud [[Richard Kleis]], toimetanud ja kommenteerinud [[Enn Tarvel]]. Tallinn: Eesti Raamat 1982. Peatükk XXIII, kommentaar 13, lk 195</ref> [[Kersti Markus]]e arvates mõeldi selle all tõenäoliselt kogu Põhja-Eestit.<ref>Vahtre[[Kersti Markus]] (2019). Taanlaste tugipunktid ja kaubateed. Peatükk raamatus: "Taanlaste ristisõda Eestis", autorid [[Marika Mägi]], [[Carsten Selch Jensen]], Kersti Markus, [[Janus Møller Jensen]], kirjastus [[Argo (kirjastus)|Argo]]. Lk 127</ref> Wesselin oli ametis 1227. aastani.<ref>Eesti ajalugu II: Eesti keskaeg. Koostaja ja toimetaja. Tartu: Tartu Ülikooli ajaloo- ja arheoloogia instituut, 2012, lk 171403</ref>