Ava peamenüü

Muudatused

Eemaldatud 170 baiti ,  3 kuu eest
resümee puudub
| riiginimi = Luksemburgi Suurhertsogiriik
| omastav = Luksemburgi
| omakeelne_nimi_1nimi1_keel = prantsuse | nimi1 = Grand-Duché de Luxembourg |
| omakeelne_nimi_2nimi2_keel = saksa | nimi2 = Großherzogtum Luxemburg |
| omakeelne_nimi_3nimi3_keel = letseburgi | nimi3 = Groussherzogdem Lëtzebuerg |
| mis_lipp =
| mis_vapp =
| vapp = Coat of arms of Luxembourg.svg
| vapi_laius = 125px
| asendikaart = Luxembourg in its region.svg
| ametlik_keel =
| pealinn = [[Luxembourg]]
| riigipea_ametinimi = Suurhertsogsuurhertsog
| riigipea_nimi = [[Henri (Luksemburgi suurhertsog)|Henri]]
| valitsusjuhi_ametinimi = Peaministerpeaminister
| valitsusjuhi_nimi = [[Xavier Bettel]]
| pindala = 2586
| rahvaarv = 590700
| rahvaarv = 590700 <ref>[http://www.statistiques.public.lu/stat/TableViewer/tableView.aspx?ReportId=12853&IF_Language=eng&MainTheme=2&FldrName=1 Luksemburgi rahvaarv. Statistikaamet.]</ref>
| rahvaarv_seis = 1. jaanuar 01.2017
| rahvaarvrahvaarv_viide = 590700 <ref>[http://www.statistiques.public.lu/stat/TableViewer/tableView.aspx?ReportId=12853&IF_Language=eng&MainTheme=2&FldrName=1 Luksemburgi rahvaarv. Statistikaamet.]</ref>
| iseseisvus = [[1839]]
| valuuta = [[euro]] (EUR)
 
== Nimi ==
Riigi nimi tuletub pealinna [[Luxembourg]]i kohal asunud väikesest Lucilinburhuci [[kindlus]]est. [[Saksa keel]]es tähendab sõna 'letze' "väike" ja 'burg' "kindlustatud hoonet, kindlust". Luksemburgi kindlust on ajaloos esmakordselt mainitud [[963]] ala läänistamisega krahv [[Siegfried (Luksemburgi krahv)|SiegfriedSiegfriedile]]ile.
 
== Asend ==
 
== Loodus ==
[[Pilt:EisLaMi1.JPG|pisi|250 px| Oeslingi maastik]]
Luksemburgis on kolm maastikugeograafilist piirkonda: [[Ardennid]]e eelmäestik (Oesling), Lorraine'i platoo ja [[Moseli jõgi|Moseli jõe]] org (Gutland). Riigi põhjaosa on künklik ja metsane, kõrgeim koht on Kneiffi mägi (560 meetrit üle merepinna). Sageli on riigi kõrgeimaks punktiks pakutud ka Buurgplaatzi mäge (559 meetrit üle merepinna).
 
=== Veestik ===
[[Pilt:K%C3%BClmunud_kortsleht.jpg|pisi|250 px| [[Harilik kortsleht]] on Luksemburgis haruldane]]
Luksemburgi peamised [[jõgi|jõed]] on Moseli jõgi, Sûre'i jõgi ja Ouri jõgi. Teised tähtsamad jõed on Alzette, Atterti ja Clerve'i jõgi. Pindalalt riigi suurim veekogu Ülem-Sûre'i veehoidla hõlmab 380 hektarit. Echternachi järv on pindalaga 30 hektarit.
 
 
=== Loomastik ===
[[Pilt:Otter at London Zoo.jpg|pisi|250 px| [[Saarmas]] on haruldane imetaja]]
Luksemburgi vetes on teaduslikult kirjeldatud 34 liiki [[mageveekalad|mageveekalu]].<ref name="Luxembourg’s biodiversity at risk">[https://cmsdata.iucn.org/downloads/luxembourg_s_biodiversity_at_risk_fact_sheet_may_2013.pdf Luxembourg’s biodiversity at risk.]</ref>
 
Luksemburg on administratiivselt jaotatud 12 kantoniks, mis omakorda jagunevad 105 vallaks (''Gemeinde''), millel puudub halduslik funktsioon.<ref>[http://www.luxembourg.public.lu/fr/le-grand-duche-se-presente/systeme-politique/territoire/index.html Système politique. Territoire]. luxembourg.lu, vaadatud 14.08.2015.</ref> 2015. aastani oli riigi haldusjaotus kolmetasandiline: lisaks vallatasandile kuulusid 12 kantonit kolme ringkonna koosseisu. Riigis on 12 linna.
 
[[Fail:Luxembourg, administrative divisions - et - colored.svg|pisi|Luksemburgi kantonid]]
{| cellspacing="2" border="0"
 
|-valign="top"
|
* [[Diekirchi ringkond]]
** [[Clervaux' kanton]] (2)
** [[Luxembourgi kanton]] (7)
** [[Merschi kanton]] (8)
| [[Pilt:Groothertogdom LuxemburgKantons.png|200px|Luksemburgi kantonid]]
|}
 
== Rahvastik ==
Luksemburgis elas [[1. jaanuar]]i [[2017]] seisuga 590 700 inimest, kellest 294 000 olid naised.<ref>[http://www.statistiques.public.lu/stat/TableViewer/tableViewHTML.aspx?ReportId=12853&IF_Language=eng&MainTheme=2&FldrName=1 Ülevaade Luksemburgi rahvastikust. Luksemburgi statistikaamet.]</ref> Riigi keskmine rahvastikutihedus on 228,4 inimest/km².
 
=== Vanuseline struktuur ===
Luksemburgi elanikkonna vanuseline struktuur 2011. aasta rahvaloenduse alusel:
 
|}
 
=== Keeled ===
[[1985]]. aastast on [[letseburgi keel]] (''lëtzebuergesch'') ametlik riigikeel ja elanike rahvusliku identiteedi sümbol. Teised riigikeeled on veel saksa ja [[prantsuse keel]].
 
 
===Suuremad linnad===
[[Pilt:Luxemburg.jpg|pisi|250px| Pealinn [[Luxembourg]]]]
{|class="wikitable"
!Jrk
|[[Luxembourg]]
|[[Luxembourgi kanton|Luxembourg]]
|style="text-align:right"| 76 420
|<center>76 420</center>
|style="text-align:right"| 114 300
|<center>114 300</center>
|-
|2
|[[Esch-sur-Alzette]]
|[[Esch-sur-Alzette'i kanton|Esch-sur-Alzette]]
|style="text-align:right"| 28 000
|<center>28 000</center>
|style="text-align:right"| 34 400
|<center>34 400</center>
|-
|3
|[[Differdange]]
|[[Esch-sur-Alzette'i kanton|Esch-sur-Alzette]]
|style="text-align:right"| 19 005
|<center>19 005</center>
|style="text-align:right"| 25 400
|<center>25 400</center>
|-
|4
|[[Dudelange]]
|[[Esch-sur-Alzette'i kanton|Esch-sur-Alzette]]
|style="text-align:right"| 17 618
|<center>17 618</center>
|style="text-align:right"| 20 500
|<center>20 500</center>
|-
|5
|[[Ettelbruck]]
|[[Diekirchi kanton|Diekirch]]
|style="text-align:right"| 7364
|<center>7364</center>
|style="text-align:right"| 8800
|<center>8 800</center>
|}
 
=== Religioon ===
Luksemburgi elanikest tunnistab 68,7% [[katoliiklus]]t.<ref>[http://www.statistiques.public.lu/en/publications/otheractorspublications/series-ceps/cahiers-ceps/2011/02-2011/index.html Monique Borsenberger, Paul Dickes. "Religions au Luxembourg. Quelle évolution entre 1999-2008". Luksemburgi statistikaamet. 2011.]</ref>
 
 
== Riigikaitse ==
[[Pilt:2016_Nationalfeierdag_L%C3%ABtzebuerg_06.jpg|pisi|250px| Luksemburgi ATF Dingo 2 jalaväesoomukid paraadil]]
Luksemburgi armee koosseisu kuulub 4 kompaniid.<ref>[http://www.armee.lu/ Luksemburgi armee koduleht.]</ref> Riigil puudub õhu- ja merevägi. Riigis puudub [[ajateenistus]], armeeteenistus on vabatahtlik. Luksemburgi rahuvalvajad on teeninud [[Bosnia ja Hertsegoviina]]s. Armeel on 2 eriüksust. Kõrgeim auaste armees on [[kindral]].
 
 
== Ajalugu ==
{{Vaata|Luksemburgid}}
{{Vaata|Luksemburgi krahvkond}}
{{Vaata|Luksemburgi hertsogkond}}
 
[[Keldid|Keldi]] hõimud asusid Luksemburgi alal vähemalt [[2. sajand eKr|2. sajandil eKr]]. [[1. sajand eKr|1. sajandil eKr]] liidendati ala [[Rooma riik|Rooma riigi]] ''[[Germania Inferiori]]'' provintsiga. Pärast [[frangid|frankide]] sissetungi idast [[5. sajand]]il sai piirkond [[Frangi riik|Frangi riigi]] ja seejärel [[Karolingid|Karolingide impeeriumi]] osaks. [[Verduni leping]]u alusel [[843]] sai Luksemburgi ala [[Kesk-Frangi riik|Kesk-Frangi riigi]] ja hiljem [[Ida-Frangi riik|Ida-Frangi riigi]] osaks.
 
=== Luksemburgi krahvkond ===
{{Vaata|Luksemburgi krahvkond}}
Luxembourgi kohal asunud Lucilinburhuci kindlust mainiti esmakordselt [[963]], kui krahv [[Siegfried (Luksemburgi krahv)|Siegfried]] omandas selle [[Trier]]i Püha Maximini kloostrilt. Kindluse isand [[Konrad I (Luksemburg)|Konrad I]] ([[1059]]–[[1086]]) oli esimene, kes kutsus end "Luksemburgi krahviks". Tema poeg [[Heinrich III (Luksemburg)|Heinrich III]] (1086–[[1096]]) oli esimene krahv, kes teadaolevalt rajas Luksemburgi oma püsiva residentsi.
 
 
=== Luksemburgi hertsogkond ===
{{Vaata|Luksemburgi hertsogkond}}
[[Luksemburgi hertsogkond]] moodustati [[1353]] Luksemburgi, Durbuy, Laroche'i ja Viandeni krahvkondade, Arloni markiikonna ning Thionville'i, Bitburgi ja Marville'i maavalduste ühendamisel.
Pärast Luksemburgi dünastia hääbumist läks hertsogkond aastal [[1443]] [[Valois-Burgundia dünastia]] kätte ja seejärel [[1482]] [[Habsburgid]]est [[Austria]] ertshertsogite kätte. Luksemburg integreeriti keiser [[Karl V]] poolt [[1549]] [[Pragmaatilised sanktsioonid|Pragmaatilise sanktsiooniga]] [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigi]] [[Burgundia ringkond]]a. [[Prantsuse revolutsioonisõjad|Prantsuse revolutsioonisõdade]] ajal annekteeriti Luksemburg [[Forêts' departemang]]u.
 
=== Luksemburgi jagamised ===
 
[[Pilt:LuxembourgPartitionsMap_english.png|pisi|]]
Luksemburgi alasid on sarnaselt [[Poola]]ga jagatud ajaloos kolmel korral. Luksemburgi alasid jagasid ajavahemikul [[1659]]–[[1839]] [[Belgia]], [[Prantsusmaa]] ja [[Preisimaa]]. Enne 1659 hõlmas Luksemburg 10 700&nbsp;km².
 
 
=== 20. sajand ===
[[Pilt:Adolfluxembourg1817-6.jpg|pisi|250 pxpüsti| Suurhertsog [[Adolphe (Luksemburgi suurhertsog)|Adolphe]] (valitses [[1890]]–[[1905]]) oli esimene Luksemburgi ainuvalitseja]]
[[1912]] sai Luksemburgi suurhertsoginnaks 17-aastane [[Marie-Adélaïde (Luksemburgi suurhertsoginna)|Marie-Adélaïde]]. [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] puhkedes kuulutas valitsus välja neutraalsuse, kuid sellest hoolimata kasutasid Saksa väed [[1. august]]il [[1914]] Luksemburgi valitsuse loata Troisviergesi raudteejaama ja okupeerisid [[2. august]]il 1914 Luksemburgi. Suurhertsoginna Marie-Adélaïde käsul ei osutanud Luksemburgi armee Saksa armeele vastupanu. Ehkki suurhertsoginna väljendas esmakordsel kohtumisel Saksa kindraliga hukkamõistu riigi okupeerimise pärast, siis okupatsiooni ajal muutusid suurhertsoginna suhted okupatsioonivõimudega Luksemburgi elanikkonna arvates liiga südamlikuks. Saksamaa keisririigi kokkuvarisemisega üritasid kommunistid [[10. november|10. novembril]] [[1918]] kuulutada Luksemburgis välja vabariiki, kuid nad ei leidnud piisavalt toetust. Suurhertsoginna saksalembust tauninud sotsialistid üritasid uuesti vabariiki välja kuulutada [[jaanuar]]is [[1919]]. Peamiselt maailmasõja aegsest saksalembusest tingitud poliitilise surve tõttu otsustas suurhertsoginna Marie-Adélaïde [[14. jaanuar]]il 1919 troonist loobuda.
 
 
== Kultuur ==
[[Pilt:MNHA_Luxembourg_the_building_01.JPG|pisi|250px| Luksemburgi ajaloo ja kunstimuuseum]]
Luksemburgis kohtuvad prantsuse ja saksa kultuuriruumi mõjud. Riiki iseloomustab prantsuse-saksa kakskeelsus.
 
 
[[11. sajand]]il rajatud Viandeni kindlus on Luksemburgi imposantseim keskaegne ehitis. Kindluses asuv [[kabel]] on üks paremaid [[romaani stiil]]i näiteid Luksemburgis. Riigi teised tuntud kindlused on Bourscheidi ja Beauforti kindlused. [[1573]] rajatud Luxembourgi raekoda muudeti hiljem suurhertsogi paleeks.
[[Pilt:Marc_Girardelli.JPG|pisi|250pxpüsti| Mäesuusataja [[Marc Girardelli]] on Luksemburgile toonud ainsad medalid taliolümpiamängudelt]]
Echternachi klooster on vanim säilinud [[anglosaksid|anglosaksi]] [[klooster]] Mandri-Euroopas. Riigi ühed vanemad kirikud on Diekirchi ja Holleri kirikud.