Holmi linnus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
5. rida:
Liivimaa kroonika teatel otsustas 1184. aastal Daugava äärde [[Üksküla]]sse [[Väina liivlased|Väina liivlaste]] seas misjonitööd läbi viima saabunud Meinhard [[Ojamaa]]lt palgatud kiviraidurite abil ehitada nii Ükskülasse kui Holmi linnused, et selle teenega kohalikke ristiusku meelitada. 1186. aastal valminud Holmi linnuse, Üksküla oma järel üldse Baltikumi teise kivilinnuse õue pindala oli 1150 m² ja seda ümbritses rohkem kui kolme meetri paksune müür ja puidust kaitseehitised piki jõeäärt. Linnuse territooriumil asus 6 hoonet, palju tulekoldeid ja toiduvalmistamiskohti, 7 m sügavune kaev ning linnuse keskel ilma ehitisteta, tõenäoliselt kogunemiskohana kasutatud ala.<ref>[http://www.historia.lv/biblioteka/indrika-hronika Indriķa hronika.] Läti keelde tõlkinud Ā. Feldhūns; eessõna ja kommentaarid Ē. Mugurēvičs. Rīga: Zinātne, 1993. I peatükk, kommentaar 24</ref><ref>Henriku Liivimaa kroonika = Heinrici chronicon Livoniae. Ladina keelest tõlkinud [[Richard Kleis]], toimetanud ja kommenteerinud [[Enn Tarvel]]. Tallinn: Eesti Raamat 1982, lk 25–27</ref>
 
[[Kersti Markus]] on välja pakkunud, et tegelikult olid liivlaste poliitilisse keskusse ning arvatavasse maa- ja [[veetee]] ristumispaika linnuse rajamise vahendajad [[Taani]] kaupmehed (võimalik, et [[Kanuti gild]]) ning sealse kindlustatud asula ja kauplemiskoha garant mõni [[Skandinaavia]] (võimalik, et [[Taani kuningas|Taani]]) kuningas. Selle kasuks räägib tema arvates Holmi linnuse ehitusstiili ja materjali töötluse suur erinevus Üksküla linnusest; asukoht saarel sarnaselt mitme Taani linnusega; linnuse Henriku kroonikas esinev nimi ''castrum Holme'', mis Skandinaavia keeltes märgib väikesel saarel paiknevat linnust; Mārtiņsala naabersaare [[Dole]] nimetamine Kuningasaareks, ''insula regis'', 1211. ja 1226. aasta ürikutes (kohalikke valitsejaid kuningateks ei kutsutud); Mārtiņsala ja selle lähedaste kohtade arheoloogilised leiud, mis näitavad tihedaid kontakte muuhulgas ka Skandinaaviaga; ja Taani huvi Daugava kaudu kulgenud Skandinaavia-Vene kaubatee vastu; Holmi liivlaste juhi [[Ako]] taanipärane nimi.<ref>[[Kersti Markus]] (2019). Taanlaste tugipunktid ja kaubateed. Peatükk raamatus: "Taanlaste ristisõda Eestis", autorid [[Marika Mägi]], [[Carsten Selch Jensen]], Kersti Markus, [[Janus Møller Jensen]], kirjastus [[Argo (kirjastus)|Argo]]. Lk 118–124</ref>
 
===Liivi ristisõda===