Laulev revolutsioon: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
lisasin Balti keti korraldamise eesmärgi
5. rida:
[[Rein Veidemann]] on sidunud laulva revolutsiooni eestlaste laulutraditsiooniga, leides, et rasketel hetkedel lööb välja "mingi müstiline kokkuhoidmise vaim".<ref name="vM3lz" /> Tema sõnul võttis nimetuse "laulev revolutsioon" kasutusele [[Heinz Valk]] [[öölaulupidu]]de harjal kirjutatud artiklis, mis avaldati ajalehes [[Sirp ja Vasar]].<ref name="LGwV8" /> [[Marju Lauristin]]i sõnul on Eestis tendents mütologiseerida sotsiaalseid nähtusi. Eestis toimunu nimetamine "laulvaks revolutsiooniks" on väljaspool Eestit küsimärgi all.<ref name="6sfBI" />
 
Laulvat revolutsiooni ettevalmistav poliitiline murrang toimus [[1987]]. aastal seoses [[Hirvepargi miiting]]u ning [[fosforiit|fosforiidi]][[kaevandus]]te rajamise vastu puhkenud massilise protestiliikumise, nn [[fosforiidisõda|fosforiidisõjaga]].<ref name="OF36F" /> 1988. aastal muutus tavaliseks esitada massiüritustel isamaalisi laule, sh [[Eesti hümn]]i, mille avaliku esitamise eest oleks veel mõned aastad varem karistatud. Loodi uusi muusikateoseid, mis rõhutasid ühtehoidmise vajadust ja millest mitmed muutusid kiiresti väga populaarseteks. 1988. aasta oli laulva revolutsiooni tippaasta. [[1. aprill|1.]] ja [[2. aprill]]il toimus [[loomeliitude ühispleenum]], kus nõuti [[Eesti NSV]] üleviimist [[isemajandamine|isemajandamisele]] ([[IME]]), oma kodakondsuse sisseseadmist, Eesti NSV suveräänsust. [[13. aprill]]il algatati demokraatlik liikumine [[Rahvarinne|Rahvarinne Perestroika Toetuseks]] ning [[1. oktoober|1.]]–[[2. oktoober|2. oktoobril]] toimus [[Tallinna Linnahall]]is Rahvarinde asutamise kongress. [[20. august]]il asutati [[Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei]] (ERSP), üks esimesi mittekommunistlikke parteisid Nõukogude Liidus. [[24. veebruar]]il [[1989]] algatasid [[Eesti Muinsuskaitse Selts]], [[ERSP]] ja [[Eesti Kristlik Liit]] [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]] õigusjärgsete kodanike üldise registreerumise ja vabad valimised Eesti kodanike esinduskogusse [[Eesti Kongress]]i. [[23. august]]il toimus kolme Balti rahva ühine rahumeelne meeleavaldus, mis on tuntud kui [[Balti kett]].<ref name="HTVv6" /> Selle eesmärgiks oli demonstreerida maailmale [[Baltimaad]]e vabadustahet ja juhtida tähelepanu [[NSV Liit|NSV Liidu]] ja [[Kolmas Riik|Saksamaa]] vahel poole sajandi eest sõlmitud [[Molotovi-Ribbentropi pakt]]ile, mille salaprotokollid viisid Baltimaade [[okupatsioon|okupeerimise]] ja [[anneksioon|annekteerimiseni]] NSV Liidu poolt.[[11. märts|11.]]–[[12. märts]]il [[1990]] toimunud Eesti Kongressi esimene istungjärk [[Estonia kontserdisaal]]is otsustas taastada Eesti Vabariigi õigusliku järjepidevuse alusel.
 
Laulev revolutsioon on kuulus kui [[revolutsioon]], mis toimus verevalamiseta.