Peegelkaamera: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
PResümee puudub |
||
4. rida:
'''Peegelkaamera''' on [[fotoaparaat]], enamasti '''ühe[[objektiiv]]iline [[pentapeegeldi]]ga peegelkaamera''' (inglise ''Single Lens Reflex'', lühend SLR – üheobjektiiviline peegelkaamera).
Rangelt defineerides kuuluksid peegelkaamera alla ka [[kaheobjektiiviline kaamera|kaheobjektiiviline]] ja/või ilma pentapeegeldita kaamera, aga nende kaamerate kohta siiski ei kasutata liigitust "peegelkaamera", ja nõnda on seda terminit käsitletud ka siin artiklis. Peegelkaamera on üks levinumaid kaameratüüpe nii filmi- kui ka digitaalfotograafias, kus pildistatavat vaadeldakse läbi optilise
==Üldine ehitus==
15. rida:
6 – koondav lääts,
7 – [[Optiline klaas|optilisest klaasist]] pentaprisma või pentapeegel,
8 –
]]
24. rida:
* fokaaltasandi katik.
Iga kaamera koosneb pimekambrist, mille ühel küljel on valgustundlik materjal (edaspidi fokaaltasand) ja selle vastasküljel objektiiv. Peegelkaamera puhul paigutatakse pimekambrisse objektiivi ja fokaaltasandi vahele peegel, mis suunab objektiivist tuleva valguse mattklaasile. Teisel pool mattklaasi on pentapeegeldi, mis suunab kujutise optilisse
Kuna kasutatakse fokaaltasandi katikut, mitte objektiivisisest katikut, on pimekamber pidevalt valgustatud, ja seega nimetatakse seda peegelkaamera puhul peeglikambriks.
31. rida:
===Peapeegel===
Peapeegel on peegelkaamera kesksemaid komponente, kuna ta täidab peegelkaamera keskset eesmärki – näidata
Pildistamise hetkeks tõuseb peegel üles, vastu mattklaasi, et lubada valgusel jõuda otse fokaaltasandile. Seejärel avatakse katik särituseks. Pärast katiku taassulgumist naaseb peegel endisele kohale. Tänapäevastel kaameratel, mil on automaatsäri ja autotteravustamine, on sageli peegli keskosa poolläbipaistev, lubades osa valgusest minna läbi peegli. Peapeegli tagumise poole küljes on sel juhul väiksem sekundaarne peegel, mis suunab talle langeva osa valgusest alla, peeglikambri põhja, kus asuvad automaatteravustamis- ja/või automaatsäritussensorid. Sekundaarsel peeglil on omakorda mehhanism, mis ta võtte hetkeks vastu peapeeglit kokku lapib.
Kuna peapeegel on võttehetkel üles tõstetud, ei ole nii kaua
===Mattklaas===
45. rida:
Tänapäevastel automaatteravustamisega kaameratel ei ole neid elemente mattklaasil. Nende asemel on enamasti mattklaasile kantud automaatteravustamispunktide asukohad. Sageli annab kaamera fookuse leidmisest kasutajale märku sellega, et mattklaasil muutub fookuse leidnud fookuspunkt punaseks. Mattklaasil võivad olla ka jooned kadreerimise abistamiseks. Osal kaameratest on võimalik mattklaase vahetada.
Kuna mattklaas on sama suur kui fokaaltasandi valgustundlik ala, oleneb sellest otseselt ka see, kui suurelt näeb kasutaja kujutist
===Pentapeegeldi===
[[Pilt:SLR Pentaprism.svg|pisi| ]]
Kui vaadata kaamera mattklaasile ilma pentapeegeldita, paistab seal tuhmilt pildistatav kujutis, mis on külgsuunas peegelpilt. Pentapeegeldi eesmärk on pilt keerata õigetpidi ja suunata omakorda 90° tahapoole, et
===Fokaaltasandi katik===
Katiku tüüp iseenesest ei tee kaamerast peegelkaamerat, aga peegelkaamera konstruktsioon välistab keskkatiku kasutamise. Seda seetõttu, et peeglikamber peab olema valgustatud, et
==Eelised ja puudused==
Peegelkaamera põhjapanev eelis teiste kaameratüüpide ees on see, et läbi optilise
Miinuspoole peal on domineeriv peapeegli süsteemi keerukas peenmehaanika ja sellest tulenev hind. Ühtlasi on peegli tõttu peegelkaamera suurem, valjem ja aeglasem kui nii mõnigi konkureerivat tüüpi kaamera. Nende puuduste minimeerimine tõstab omakorda kaamera hinda. Lisaks ei ole pildistamise ajal
== Vaata ka ==
|