Peegelkaamera: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
PResümee puudub
 
4. rida:
'''Peegelkaamera''' on [[fotoaparaat]], enamasti '''ühe[[objektiiv]]iline [[pentapeegeldi]]ga peegelkaamera''' (inglise ''Single Lens Reflex'', lühend SLR – üheobjektiiviline peegelkaamera).
 
Rangelt defineerides kuuluksid peegelkaamera alla ka [[kaheobjektiiviline kaamera|kaheobjektiiviline]] ja/või ilma pentapeegeldita kaamera, aga nende kaamerate kohta siiski ei kasutata liigitust "peegelkaamera", ja nõnda on seda terminit käsitletud ka siin artiklis. Peegelkaamera on üks levinumaid kaameratüüpe nii filmi- kui ka digitaalfotograafias, kus pildistatavat vaadeldakse läbi optilise pildiotsijakaadrinäidiku, milles on näha optiline kujutis, mille loob sama [[objektiiv]], mille abil jäädvustatakse ka pilt. (Traditsiooniliselt eristataksegi kaameratüüpe selle järgi, mil viisil loob kaamera kasutajale pildistatava objekti kujutise.)
 
==Üldine ehitus==
15. rida:
6 – koondav lääts,
7 – [[Optiline klaas|optilisest klaasist]] pentaprisma või pentapeegel,
8 – pildiotsijakaadrinäidik
]]
24. rida:
* fokaaltasandi katik.
 
Iga kaamera koosneb pimekambrist, mille ühel küljel on valgustundlik materjal (edaspidi fokaaltasand) ja selle vastasküljel objektiiv. Peegelkaamera puhul paigutatakse pimekambrisse objektiivi ja fokaaltasandi vahele peegel, mis suunab objektiivist tuleva valguse mattklaasile. Teisel pool mattklaasi on pentapeegeldi, mis suunab kujutise optilisse pildiotsijassekaadrinäidikusse.
 
Kuna kasutatakse fokaaltasandi katikut, mitte objektiivisisest katikut, on pimekamber pidevalt valgustatud, ja seega nimetatakse seda peegelkaamera puhul peeglikambriks.
31. rida:
===Peapeegel===
 
Peapeegel on peegelkaamera kesksemaid komponente, kuna ta täidab peegelkaamera keskset eesmärki – näidata pildiotsijaskaadrinäidikul kujutist, mille loob sama objektiiv, mis loob lõpliku kujutise. Peegel on paigutatud objektiivi telje suhtes 45° nurga alla, seega suunab ta objektiivilt tuleva valguse 90° üles, peeglikambri "lakke" (üksikute mudelite puhul ka külje peale), kus asub mattklaas.
 
Pildistamise hetkeks tõuseb peegel üles, vastu mattklaasi, et lubada valgusel jõuda otse fokaaltasandile. Seejärel avatakse katik särituseks. Pärast katiku taassulgumist naaseb peegel endisele kohale. Tänapäevastel kaameratel, mil on automaatsäri ja autotteravustamine, on sageli peegli keskosa poolläbipaistev, lubades osa valgusest minna läbi peegli. Peapeegli tagumise poole küljes on sel juhul väiksem sekundaarne peegel, mis suunab talle langeva osa valgusest alla, peeglikambri põhja, kus asuvad automaatteravustamis- ja/või automaatsäritussensorid. Sekundaarsel peeglil on omakorda mehhanism, mis ta võtte hetkeks vastu peapeeglit kokku lapib.
 
Kuna peapeegel on võttehetkel üles tõstetud, ei ole nii kaua pildiotsijastkaadrinäidikult midagi näha. Seda nimetatakse peegli pimeajaks (ingl ''mirror blackout''). Ühtlasi ei saa nii kaua infot kaamera automaatteravustamis- ja särisensorid. Peegli pimeaeg on harrastajate jaoks väheoluline, aga professionaalsetes kaamerates, kus on oluline sarivõtte kiirus, tähtis. Pimeaega, mis on lühem kui 100 millisekundit, võib lugeda lühikeseks.
 
===Mattklaas===
45. rida:
Tänapäevastel automaatteravustamisega kaameratel ei ole neid elemente mattklaasil. Nende asemel on enamasti mattklaasile kantud automaatteravustamispunktide asukohad. Sageli annab kaamera fookuse leidmisest kasutajale märku sellega, et mattklaasil muutub fookuse leidnud fookuspunkt punaseks. Mattklaasil võivad olla ka jooned kadreerimise abistamiseks. Osal kaameratest on võimalik mattklaase vahetada.
 
Kuna mattklaas on sama suur kui fokaaltasandi valgustundlik ala, oleneb sellest otseselt ka see, kui suurelt näeb kasutaja kujutist pildiotsijaskaadrinäidikul. Suurema pildiformaadiga kaameratel on pildiotsijaskaadrinäidikul nähtav kujutis suurem.
 
===Pentapeegeldi===
 
[[Pilt:SLR Pentaprism.svg|pisi| ]]
Kui vaadata kaamera mattklaasile ilma pentapeegeldita, paistab seal tuhmilt pildistatav kujutis, mis on külgsuunas peegelpilt. Pentapeegeldi eesmärk on pilt keerata õigetpidi ja suunata omakorda 90° tahapoole, et pildiotsijassekaadrinäidikule vaadates oleks silm suunatud samasse suunda kuhu objektiiv, mis muudab kadreerimise intuitiivsemaks. Pentapeegeldi kujutab endast keerulise kujuga prismat, millel on kolm peegeldavat ja kaks läbipaistvat tahku – kokku viis, millest ka prisma nimi (lad. k ''penta'' – 'viis'). Esimene tahk on paralleelne mattklaasiga, ja sealt siseneb valgus prismasse. Järgmiseks on prisma laes kaks kallutatud peegelpinda, mis suunavad kujutise edasi, pöörates kujutise õigetpidi, ja seejärel prisma eesosas olevale peegelpinnale, mis suunab kujutise läbi prisma tagaosa pildiotsijassekaadrinäidikusse. Pildiloomeks ebavajalik osa prismast on ära jäetud, lisades veel kolm tahku, andes pentaprismale spetsiifilise kuju. Pentapeegeldeid on kahte tüüpi – pentaprisma ja pentapeegel. Prisma on lihvitud ühest tervest klaasitükist, mille kolm peegeldavat tahku on hõbetatud. Pentapeegel kasutab prisma peegelpindade asemel kolme õigesse asendisse seatud klaaspeeglit. Pentapeegel on odavam ja kergem kui pentaprisma, aga peeglite puhul siseneb valgus klaasi ja väljub sellest kolm korda – iga peegli ees – ja iga kord nurga all, mis põhjustab valguskadu ja muudab kujutise pildiotsijaskaadrinäidikul tuhmimaks ja ebatervamaksebateravamaks. Prisma puhul siseneb valgus klaasi üks kord ja väljub samuti üks kord ning mõlemal puhul täisnurga all.
 
===Fokaaltasandi katik===
 
Katiku tüüp iseenesest ei tee kaamerast peegelkaamerat, aga peegelkaamera konstruktsioon välistab keskkatiku kasutamise. Seda seetõttu, et peeglikamber peab olema valgustatud, et pildiotsijastkaadrinäidikult midagi näha oleks.
 
==Eelised ja puudused==
 
Peegelkaamera põhjapanev eelis teiste kaameratüüpide ees on see, et läbi optilise pildiotsijakaadrinäidiku näeb täpselt sama pilti, mis jäädvustatakse. Kõikidel teistel kaamerasüsteemidel on pildiotsijakaadrinäidiku pilt rohkem või vähem erinev pildistatavast, mistõttu fotograaf peab olema teadlik nähtava kaadri ja salvestatava kaadri erinevustest. (Ainsaks erandiks on plaatkaamera, kus film asendatakse kadreerimise ajaks mattklaasiga ja vaadeldakse kujutist samast kohast, kuhu pildistamise hetkeks asetatakse film, aga plaatkaamera kohmakus ja keerukus on selle kaameratüübi jätnud väga kitsasse kasutusse.)
 
Miinuspoole peal on domineeriv peapeegli süsteemi keerukas peenmehaanika ja sellest tulenev hind. Ühtlasi on peegli tõttu peegelkaamera suurem, valjem ja aeglasem kui nii mõnigi konkureerivat tüüpi kaamera. Nende puuduste minimeerimine tõstab omakorda kaamera hinda. Lisaks ei ole pildistamise ajal pildiotsijastkaadrinäidikust midagi näha, ja ei saa infot ka kaamera sensorid.
 
== Vaata ka ==