Austria: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
PResümee puudub
40. rida:
[[Pilt:Austria_kaart.png|pisi|Austria kaart]]
 
Austria kujunemine on tihedalt seotud [[Habsburgid]]e dünastiaga, kuna suurem osa maast kuulus sajandeid [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma keisririigi]] koosseisu. Alates [[reformatsioon]]ist nägid mitmed keisrivõimuga rahulolematud Põhja-Saksa vürstid [[protestantism]]is võimalust oma sõltumatuse suurendamiseks. Pärast [[Kolmekümneaastane sõda|Kolmekümneaastast sõda]] hakkas Põhja-Saksamaal kasvama Prantsusmaa ja Rootsi mõju, mis üheskoos Preisi kuningriigi kujunemise ja tugevnemisega ning [[Napoleon]]i sissetungiga 19. sajandi alguses nõrgestasid pidevalt keisrivõimu kontrolli sealsete vürstiriikide üle. Seevastu lõuna pool, impeeriumi mittesaksa aladel, säilis nii keisri kui ka katoliku kiriku mõju. 17.–18. sajandil suutis Austria säilitada oma suurvõimu positsiooni Euroopas<ref name="vM5nA" />. 1804. aastal, vastureaktsioonina Napoleoni kroonimisele prantslaste keisriks, kuulutas toonane Saksa-Rooma keiser [[Franz II]] välja Austria keisririigi. Pärast Napoleoni lüüasaamist sai Preisi kuningriigist Austria peamine konkurent võitluses ülemvõimu pärast Saksa aladel. Austria lüüasaamine [[Königgrätzi lahing]]us 1866 andis Preisimaale ülejäänud Saksa riikide seas selge eelispositsiooni. 1867. aasta riigireformiga muudeti Austria keisririik [[Austria-Ungari]] kaksikmonarhiaks. Prantsusmaa lüüasaamisega 1870 Prantsuse-Preisi sõjas jäi Austria kõrvale Saksa keisririigi moodustamisest. Sellele vaatamata lähenes Austria järgnenud kümnenditel välispoliitiliselt Preisi poolt suunatud Saksa keisririigile. Troonipärija ertshertsog [[Franz Ferdinand]]i tapmisele järgnenud juulikriisi ajal 1914. aastal survestas Saksamaa Austriat esitama ultimaatumit Serbiale, mis viis [[Esimene maailmasõda|Esimeseesimese maailmasõja]] puhkemiseni.
 
Habsburgide valitsetud Austria-Ungari impeerium lakkas olemast Esimeseesimese maailmasõja lõppedes 1918. Vahetult pärast seda nähti lühikest aega võimalust Austria ja Saksamaa liitmiseks ning moodustatud vabariik kandis esialgu nime [[Saksa-Austria]] Vabariik (''Deutschösterreich''). Kahe riigi liitmine langes päevakorrast [[Pariisi rahukonverents|Saint-Germain-en-Laye]] rahulepinguga 1919, millega loodi [[Esimene Austria vabariik]]. 1938. aastal okupeeris ja annekteeris Austria [[Kolmas Riik|Saksamaa]] ([[Anšluss|''Anschluss''anšluss]])<ref name="DTQoW" />. Anneksioon kestis kuni [[Teine Maailmasõda|Teiseteise maailmasõja]] lõpuni 1945. aastal. Seejärel okupeerisid Austria liitlasväed ning Austrias taastati varasem demokraatlik konstitutsioon. 1955. aastal taastati [[Austria riigileping]]uga Austria suveräänsus ning liitlaste okupatsioon lõppes. Samal aastal võttis Austria parlament vastu neutraliteedideklaratsiooni, millega Teine Austria Vabariik kohustus rahvusvahelistes konfliktides jääma neutraalseks.
 
Tänapäeval on Austria parlamentaarsel esindusdemokraatial põhinev föderaalriik, mis koosneb üheksast [[liidumaa (Austria)|liidumaa]]st<ref name="phTaD" />. Pealinn (ühtlasi suurim linn) on 1,7 miljoni elanikuga [[Viin]]. Sisemajanduse kogutoodangu (43 900 [[USD]] elaniku kohta 2014<ref name="ECWuN" />) poolest kuulub Austria maailma jõukaimate riikide hulka. Riigi kõrge elatusstandard kajastub maailma inimarengu indeksis (23. koht 2014. aastal<ref name="0kYxK" />). 1955. aastast on Austria [[ÜRO]] liige, 1995. aastast [[Euroopa Liit|Euroopa Liidu]] ja [[Schengeni viisaruum]]i liige ning 1999. aastast [[euroala|eurotsooni]] liige.
142. rida:
Austria on [[turumajandus]]lik arenenud [[tööstusriik]]. 1. jaanuaril [[2002]] võeti kasutusele [[euro]], mis vahetas välja [[Austria šilling]]i.
 
Pärast [[Teine maailmasõda|Teistteist maailmasõda]] riigistati Saksamaale kuulunud ettevõtted. Riigi valduses on [[rasketööstus]]e põhiharud ([[energeetika]], [[metallurgia]], [[naftatööstus]]) ja suured pangad.{{lisa viide}} Haldusfirma [[Österreichische Industrieverwaltungs-Aktiengesellschaft]] kontrollitavais riigiettevõtteis valmib veerand Austria tööstustoodangust.{{lisa viide}} Riigistatud tööstus on suuremalt jaolt erastatud ([[OMV AG]], [[Voestalpine AG]], [[VA Technologie AG]], [[Steyr Daimler Puch AG]], [[Austria Metall AG]]). [[Steyr-Daimler-Puch]] müüdi kontsernile [[Magna International]], [[VA Tech]] [[Siemens AG]]-le, [[Jenbacher Werke]] [[General Electric]]ule.
 
Austria majandusse on paigutatud rohkesti väliskapitali, millest kolmandik pärineb Saksamaalt. Et Austria välispoliitika põhineb neutraalsusel, on sõjalised kulutused piiratud. See on soodustanud Austria majanduse ühtlasemat arengut võrreldes [[Lääne-Euroopa]] tööstusmaadega.
241. rida:
=== Rahvused ===
 
Ajalooliselt tavatseti pidada austerlasi etnilisteks sakslasteks, kuid see suhtumine muutus Esimeseleesimese maailmasõja järel ning veelgi enam pärast Teistteist maailmasõda<ref name="sE14f" />. Traumaatilised sõjalis-poliitilised sündmused ning soov distantseeruda natsismist viisid katseteni luua omaenda eristuv identiteet ning tänapäeval ei pea enamik austerlasi ennast sakslasteks<ref name="kMOYc" />.
 
Ajalooliselt on Austrias elanud suured sloveeni ja horvaadi (Kärtneri liidumaal) ning ungari kogukonnad (Burgenlandi liidumaal), keda 1955. aasta Riigilepinguga tunnustatakse kui vähemusrahvustena<ref name="zaPgv" />. Kärtneri liidumaal võib kohati leiduda vähemusrahvuste ja saksakeelse enamuse vahelisi pingeid, mida 1990. aastatel ja 2000. aastate esimesel poolel võimendas FPÖ<ref name="dRmyc" />
253. rida:
Ligikaudu 340 000 inimest, peamiselt sisserännanud Türgist, Bosniast ja Hertsegoviinast ning Kosovost, kuulub erinevatesse islamikogudustesse. Ortodoksi kiriku liikmeid on umbes 180 000 (peamiselt serblased). 20 000 inimest kuulub Jehoova tunnistajate kogudustesse. 20% rahvastikust ei tunnista ühtki religiooni<ref name="phFLe" />.
 
Austria juudi kogukond vähenes 1938. aasta 200 000-lt umbes 4500-ni Teiseteise maailmasõja järel. Umbes 65 000 Austria juuti hukkus holokaustis ning 130 000 emigreerus. Suurem osa praegusest juudi kogukonnast rändas sisse Teiseteise maailmasõja järgsetel kümnenditel, peamiselt Ida-Euroopast ja Kesk-Aasiast. Religioosselt aktiivseid juute leidub praegu umbes 8100<ref name="phFLe" />.
 
=== Haridus ===
268. rida:
Endise suurriigina panustasid Austria võimud oluliselt kultuuriellu, kõige enam muusikakultuuri. Alates 16. sajandist hakkas Viin kujunema Euroopa mastaabis kultuurikeskuseks. Sel ajal sai barokne õukonnamuusika mõjutusi slaavi ja ungari rahvamuusikast. Kasutuse võeti uusi instrumente, muuhulgas lauto. Habsburgide soosing aitab Viinil 18. ja 19. sajandil omandada Euroopa muusikapealinna maine, eriti klassikalise muusika vallas<ref name="8nLD7" />. [[Wolfgang Amadeus Mozart]]i sünnikoht Salzburg kuulus tollal iseseisvasse piiskopkonda Saksa-Rooma riigi koosseisus, kuid oli kultuuriliselt tihedasti seotud Austriaga. Nii Mozart kui ka [[Ludwig van Beethoven]] veetsid suure osa oma elust Viinis. Austrias sündisid ja töötasid ka heliloojad [[Joseph Haydn]], [[Michael Haydn]], [[Franz Liszt]], [[Franz Schubert]], [[Anton Bruckner]], [[Johann Strauss I|Johann Strauss vanem]] ja [[Johann Strauss II|Johann Strauss noorem]]. Samuti tegutses seal nn teine Viini koolkond ([[Arnold Schönberg]], [[Anton Webern]], [[Alban Berg]])<ref name="OlpHr" />.
 
Austria praegune hümn, mille viismeloodia omistatakseautoriks Mozartilepeetakse Mozartit, võeti kasutusele pärast Teistteist maailmasõda, asendamaks traditsioonilist hümni, mille autor oli Joseph Haydn<ref name="zsQlr" />.
 
Austrian Herbert von Karajan oli 35 aastat [[Berliini Filharmoonikud|Berliini Filharmooniaorkestri]] peadirigent. Teda peetakse üheks 20. sajandi väljapaistvamaks dirigendiks, kes mõjutas tugevasti klassikalise muusika arengut alates 1960. aastatest kuni oma surmani<ref name="Bt0Uv" />.
276. rida:
Esiajal oli Kesk-Euroopa suures osas asustatud keldi hõimudega, kes organiseerusid omavahel lõdvalt seotud pealikuvõimuga valdusteks. 1. sajandil pKr vallutasid roomlased keldi kuningriigi Noricumi ja muutsid selle oma impeeriumi provintsiks. Praeguses Ida-Austrias asuv Petronell-Carnuntum oli umbes 400 aasta vältel tähtis sõjaväelaager ja Ülem-Pannoonia provintsi keskus. Hiilgeaegadel võis seal elada kuni 50 000 inimest<ref name="GyluX" />
 
Pärast Rooma riigi langemist asustati Austria alad baieri, slaavi ja avaari hõimude poolt<ref name="3WdEU" />. 788. aastal vallutas piirkonna Karl Suur, kes liitis selle Ida-Frangi riigiga. Järgnesid kolonisatsioon ja ristiusustamine. Tänapäeva Austria tuumikalad, tollal tuntud kui Marchia orientalis, läänistati 976. aastal krahv Leopold Babenbergile<ref name="6EBtz" />. Esimene kirjalik allikas, mis sisaldab nimetust Austria/Ostarrichi, viitabki Babenbergide valdustele. 1156. aastal antud ''Privilegium Minus'''ega muudeti Austria hertsogkonnaks. 1192. aastal omandasid Babenbergid ka Steiermargi. Nende meesliin lakkas hertsog Friedrich II surmaga aastal 1246<ref name="3j2rn" />. Lühikeseks ajaks haaras pärijata jäänud Austria, Steiermargi ja Kärtneri hertsogkondade üle kontrolli Böömi kuningas Ottokar II. 1278. aastal sai ta Dürnkruti lahingus lüüa Rudolf I Habsburgi vägedelt. Habsburgidest sai Austria valitsev dünastia kuni Esimeseesimese maailmasõja lõpuni<ref name="CurAz" />.
 
===Keskaeg===
296. rida:
 
=== 20. sajand===
1908. aastal okupeeris Austria Türgile kuuluva Bosnia ja Hertsegoviina. Rahvuslikud ja poliitilised pinged Balkanil viisid troonipärija [[Franz Ferdinand]]i atentaadini [[Sarajevo]]s 1914, mida juhtivad Austria poliitikud kasutasid ära [[Serbia]]le sõja kuulutamiseks. See viis omakorda [[Esimene maailmasõda|Esimeseesimese maailmasõja]] puhkemiseni. Aastatel 1914–1918 hukkus enam kui miljon Austria-Ungari sõdurit ning sõja tulemusena lakkas impeerium olemast<ref name="KRgli" />. Oktoobris 1918 moodustasid keiserliku Austria ''Reichsrat'''i austerlastest liikmed Saksa-Austria Ajutise Rahvuskogu (Provisorische Nationalversammlung für Deutschösterreich), mis moodustas valitsuse (Staatsrat). Uus valitsus keeldus osalemast Itaaliaga peetavatel kõnelustel vaherahu sõlmimiseks, jättes seeläbi vastutuse sõja lõpetamise eest ainuüksi keiser [[Karl I (Austria-Ungari)|Karl I]]-le ja tema administratsioonile. 11. novembril 1918 (samal päeval, mil lõppes sõda liitlaste ja Saksamaa vahel) avaldas keiser uue ja vana valitsuse nõuandel proklamatsiooni, millega tunnistas rahva õigust valitsemisvormi valikul ning loobus riigiasjades osalemast. Hoolikalt sõnastatud dokumendis ei maininud keiser troonist loobumist<ref name="Aoupt" />. Järgmisel päeval kuulutati välja [[Saksa-Austria]] riik (Staat Deutschösterreich), mille eesmärgina nähti ühinemist Saksamaaga<ref name="Wn7yO" />
Sõjajärgne olukord Kesk-Euroopas fikseeriti Saint-Germaini rahulepinguga 1919. aastal (Austria jaoks) ja Trianoni lepinguga 1920. aastal (Ungari jaoks).
Rohkem kui 3 miljonit saksa keelt rääkivat endist Austria alamat leidsid ennast elavat vähemustena uutes rahvusriikides (Tšehhoslovakkias, Jugoslaavia, Ungari, Itaalia) väljaspool Austria vabariiki. [[Böömimaa]] (Sudeedimaa) ja suur osa [[Tirool]]ist läksid rahulepinguga vastavalt Tšehhoslovakkiale ja Itaaliale. Rahulepinguga keeldusid liitlased Saksa-Austria ühendamisest Saksamaaga, kartes viimase liigset tugevnemist. Liitlaste nõudmisel muudeti ka riigi nimi 1919. aasta lõpul Austria vabariigiks (Republik Österreich). Suures osas jäi püsima Austria impeeriumiaegne piir Serbia, Horvaatia ja Sloveeniaga (mis hiljem moodustasid Jugoslaavia)<ref name="CBHwc" />.
 
=== Sõdadevaheline periood ja Teineteine maailmasõda===
1922. aastal garanteeris Rahvasteliit Austriale antavaid rahvusvahelisi laene oma inflatsiooni ohjeldamiseks, riigipankroti vältimiseks ja majanduse taastaimiseks. Senine rahaühik kroon asendati šillingiga (suhtega 10 000:1) 1925. aasta rahareformi käigus<ref name="Nrv9y" />. Aastatel 1925–1929 nautis Austria majandus lühikest õitseaega, mil stabiilset šillingit nimetati kujundlikult Alpi dollariks. Uus tagasilöök tuli seoses USA börsikrahhiga 1929 (nn [[must teisipäev]]).