Must meri: erinevus redaktsioonide vahel

'''Must meri''' ([[vene keel]]es Черное море, [[ukraina keel]]es Чорне море, [[bulgaaria keel]]es Черно море, [[rumeenia keel]]es ''Marea Neagră'', [[türgi keel]]es ''Karadeniz'', [[gruusia keel]]es შავი ზღვა [šavi zgva], [[krimmitatari keel]]es ''Qara deñiz'') on [[Atlandi ookean]]i ja [[Vahemeri|Vahemere]] [[vesikond|bassein]]i kuuluv [[Kagu-Euroopa]] ja [[Väike-Aasia]] vahele jääv [[sisemeri]]. Merest lõunas on [[Väike-Aasia]], idas [[Kaukaasia]], põhjas [[Ida-Euroopa lauskmaa]] ja läänes [[Balkani poolsaar]].

Veeteid pidi saab Mustast merest [[Don]]i kaudu [[Volga]]ni, [[Kaspia meri|Kaspia mereni]], [[Läänemeri|Läänemereni]] ja [[Valge meri|Valge mereni]] ja [[Doonau]] ning [[Reini-Maini-Doonau kanal]]i kaudu [[Põhjameri|Põhjamereni]].

Must meri asub järskude äärtega [[nõgu|nõos]]. Selle loodeosa, mille sügavus on 30–60  m, asetseb [[mandrilava]]l.

Musta mere pindala on 422 000 &nbsp;km² (teistel andmetel 436 400 &nbsp;km²<ref>{{netiviide | URL =http://www.ocean.udel.edu/blacksea/geography/index.html | Pealkiri =Black Sea Geography | Väljaanne =University of Delaware College of Marine Studies | Keel =inglise }}</ref>). Musta mere ja Aasovi mere pindala on kokku 461 000 &nbsp;km², mis moodustab kuuendiku Vahemere pindalast. Keskmine sügavus on 1315 &nbsp;m (teistel andmetel 1240 &nbsp;m), maksimaalne sügavus 2210<ref>{{netiviide | URL =http://www.britannica.com/EBchecked/topic/68234/Black-Sea | Pealkiri =Britannica Online Encyclopedia | Keel =inglise }}</ref> või 2258 &nbsp;m. Pikkus ida-lääne suunas on 1150 &nbsp;km, laius põhja-lõuna suunas kuni 580 &nbsp;km.

[[10. sajand|10.]]–[[16. sajand]]i vanavene kroonikates nimetati merd Vene (Russi) mereks, mõnikord ka Sküüdi mereks. Samuti kasutasid seda nime araabia geograafid – [[Abū al-Ḩasan ‘Alī al-Mas‘ūdī|al-Mas‘ūdī]] (10. sajand) ja [[Muḩammad al-Idrīsī|al-Idrīsī]] ([[12. sajand]]).

Keskajal nimetati Musta ning Aasovi merd ka Kasaari mereks.

[[Marco Polo]] ([[13. sajand]]) nimetas Musta merd Suureks mereks.

Aasia kirjamehed nimetasid seda Sudaki (''Suroži'') mereks ([[Sudak]]i linna järgi).

Vene kaupmees [[Afanassi Nikitin]] (15. sajand) nimetas Stambuli mereks ([[İstanbul]]i järgi).

Tänapäeval kasutatakse paljudes keeltes Musta mere kohta nime, mis tähendab 'Must meri'. Kõige varasemad keskaegsed allikad, kus kasutatakse sellise tähendusega nime, pärinevad 13. sajandist. On arvatud, et selline nimi on kandunud edasi Vana-Kreekast ning ka türklased on selle eurooplastelt üle võtnud.

[[Pilt:Diego-homem-black-sea-ancient-map-1559.jpg|thumbpisi|Keskaegne Musta mere kaart]]

[[Rannajoon]] on vähe liigendunud, ainult põhjakallas on käänulisem. Seal on rida väikesi [[laht]]i (suurim nendest on [[Karkiniti laht]], sellest lääne poole jäävad [[Džarõlgatši laht]], [[Tendrovi laht]], [[Jagorlõtski laht]], [[Bakali laht]], [[Jarõlgatši laht]], [[Ak-Metšeti laht]] ja [[Odessa laht]], ida poole [[Kalamõti laht]], [[Jevpatorija laht]], [[Hersonessi laht]], [[Sevastopoli laht]], [[Feodossija laht]]) ja jõgede moodustatud [[limaan]]e (suurimad nendest on [[Dnestri laht]] ja [[Dnepri-Bugi laht]] Musta mere looderannikul). Mere idarannikul on mitu limaani ([[Tsokuri laht]], [[Kiziltaši laht]], [[Bugazi laht]] ja [[Vitjazevo laht]]) ja väikesed lahed ([[Tsemessi laht]], [[Gelendžiki laht]]). Lõunarannikul asuvad [[Samsuni laht]], [[Sinopi laht]], [[Ereğli laht]] ja [[İğneada laht]], läänerannikul [[Varna laht]] ja [[Burgasi laht]].

[[Saar]]i on vähe, tähtsaim on [[Zmiinõi]]. Suurimad saared on aga [[Tendra säär]] ja [[Džarõlgatš]].

Must meri on geoloogiliselt noor moodustis, mis on jäänuk suurest [[Sarmaatia meri|Sarmaatia merest]]. Kui Väike-Aasia kerkimise tõttu Kaspia mere bassein Vahemerest eraldus, siis Must meri isoleerus järk-järgult.

[[Pilt:Odessa kliimadiagramm.jpg|thumbpisi|Odessa kliimadiagramm]]

[[Kliima]] on üldiselt pehme, suved on jahedad, sügised soojad, talved lühikesed ja kevaded pikad. Kõige paremad tingimused on [[Krimm]]i lõunaosas ja kagukallastel mägede varjus. Kõige tugevamad tuuled puhuvad talvel, kui piirkonda jõuavad külmad õhumassid [[Siber]]ist. Suvel soojendab piirkonda niiske õhk Vahemerelt. Kõige madalamad õhutemperatuurid ulatuvad −30 kraadini talvekülmade ajal kirdes. Kõige kõrgemad õhutemperatuurid on suvel Krimmis: kuni 37 &nbsp;°C.

[[Pilt:Istambul and Bosporus big.jpg|thumbpisi|leftvasakul|[[Bosporus|Bosporuse väin]] pildistatuna [[Rahvusvaheline kosmosejaam|Rahvusvahelisest kosmosejaamast]]]]

[[Jõgi|Jõed]] toovad aastas 320 &nbsp;km³ [[magevesi|magevett]]. Seetõttu on mere pinnakihi soolsus madalam. Tähtsaim Musta merre suubuv jõgi on [[Doonau]]. Teised suuremad jõed on [[Ukraina]]s [[Dnestr]], [[Lõuna-Bug]], [[Dnepr]], [[Gruusia]]s [[Rioni]] ning [[Türgi]]s [[Kızıl Irmak]] (Kızılırmak), [[Sakarya]], [[Yeşilırmak]] ja [[Çoruh]]. Viimase suue on Gruusias [[Bathumi]] lähedal. Musta merd toidavad ka Aasovi merre suubuvad [[Don]] ja [[Kuban]].

Osa magevett voolab pinnahoovusena Bosporuse poole, süvaveehoovus aga toob Vahemerest soolast vett. Bosporuse väina kaudu voolab Musta merre 200 &nbsp;km³ [[merevesi|merevett]] aastas.

[[Pilt:Black sea1.jpg|thumbpisi|300px|Musta mere vesi]]

Avameres on veetemperatuur talvel +6...+8 &nbsp;°C, loodes ja Kertši väinast lõuna pool langeb kuni +0,5 &nbsp;°C. Suvel on veetemperatuur üle +25 &nbsp;°C. Sügavusel üle 50–100 &nbsp;m on veetemperatuur aastaringselt +8...+9 &nbsp;°C. Jääkate tekib talvel loode- ja kirdeosa lahtedes.

[[Soolsus]] on pinna lähedal 17–21 (keskmiselt 18,3) ‰, jõesuu lähedal 3–9‰. Sügavusel üle 50–100 &nbsp;m kasvab aeglaselt kuni 30‰ Marmara mere suunas. Soolsus moodustab umbes poole [[maailmameri|maailmamere]] soolsusest.

Mikrovetikate tõttu on nähtavus vees umbes 5 &nbsp;m (võrdluseks [[Vahemeri|Vahemeres]] 35 &nbsp;m).

Must meri on suurim anoksiline ehk vees lahustunud [[hapnik]]ust vaba meresüsteem. Anoksilisuse põhjuseks on mere suur sügavus ning jõgedest ja Vahemerest sellesse voolava [[vesi|vee]] suhteliselt madal soolsus ja seetõttu väike [[tihedus]]. Magevesi ja merevesi segunevad üksnes ülemises 100–150 &nbsp;m paksuses kihis. Sellest lävest ([[püknokliin]]ist) sügavamale jääv vesi vesi vahetub kord tuhande aasta jooksul. Seetõttu puudub märkimisväärne gaasivahetus pinnaga ning settiv [[orgaaniline aine]] tarbib kogu hapniku. Nendes anoksilistes tingimustes suudavad mõned [[ekstremofiilsus|ekstremofiilsed]] [[mikroorganism]]id kasutada orgaanilise aine [[oksüdatsioon|oksüdeerimiseks]] [[sulfaat]][[ioon]]e (SO₄^2–), tootes [[vesiniksulfiid]]i (H₂S) ja [[süsinikdioksiid]]i. See segu on väga mürgine (ühest kopsutäiest jätkuks inimese tapmiseks), mistõttu peaaegu kogu elu selles meres toimub ülemises kihis, mille paksus on umbes 180 &nbsp;m.

Mustas meres elab umbes 185 [[liik (bioloogia)|liik]]i [[kalad|kalu]], ent [[kalapüük]] on nõrgalt arenenud. Aastas püütakse umbes 100 000 tonni kalu, peamiselt [[anšoovis]]t, [[stauriid]]i ja [[makrell]]i (ehk skumbriat) samuti [[beluuga]]t, [[sevrjuuga]]t, [[atlandi tuur]]a, [[tülka]]t ja teisi kalu. On olemas kalade hooajaline ränne, eriti läbi Bosporuse. [[Agaroid]]i tootmiseks kogutakse [[punavetikas|punavetikat]].

FilePilt:Kitesurfer and Dolphins Cropped.jpg|[[Tavadelfiin]] avamerel

FilePilt:Dolphins swim near ferry in port of Batumi 150505-A-PU919-7446.jpg|Tavadelfiin [[Bathumi]] sadamas

Suuremad Musta mere äärsed linnad on [[İstanbul]], [[Trabzon]], [[Samsun]] ja [[Zonguldak]] ([[Türgi]]), [[Burgas]], [[Varna]] ([[Bulgaaria]]), [[Constanța]] ([[Rumeenia]]), [[Jalta]], [[Odessa]], [[Sevastopol]] ([[Ukraina]]), [[Novorossiisk]], [[Tuapse]] ([[Venemaa]]), [[Bathumi]], [[Phothi]] ([[Gruusia]]). Sevastopol ja Jalta on praegu ''de facto'' Venemaa poolt annekteeritud.

Kõige parem looduslik meresadam on [[Sevastopol]], endine [[NSVL]] [[mereväebaas]] [[Krimm]]i poolsaarel. Must meri on tähtis aastaringne transpordisoon, mis ühendab [[Ida-Euroopa]] riike [[maailmaturg|maailmaturuga]]. Tähtsamad Musta mere sadamad on [[Odessa]], [[Mõkolaiv]] ja [[Herson]] [[Ukraina]]s, [[Bathumi]] ja [[Phothi]] [[Gruusia]]s, [[Novorossiisk]] [[Venemaa]]lVenemaal, [[Trabzon]] ja [[Samsun]] [[Türgi]]s, [[Burgas]] ja [[Varna]] [[Bulgaaria]]s ning [[Constanța]] [[Rumeenia]]s.

Musta mere piirkonda peavad mõned teadlased [[indoeurooplaste algkodu]]ks, kus kõneldi [[indoeuroopa algkeel]]t. Teiste arvates on see kaugemal idas Kaspia mere lähedal.

Aastal [[1997]] avaldasid [[William Ryan]] ja [[Walter Pitman]] [[Columbia ülikool]]ist tõendid selle kohta, et umbes 5600 eKr põhjustas Bosporuse kohal olnud kaljudest läbi murdnud ja sealtkaudu sisse voolanud vesi suure [[üleujutus]]e. [[Jääliustik]]e sulamisveed olid muutnud Musta mere ja Kaspia mere suurteks mageveejärvedeks, mille pind oli maailmamere pinnast kõrgemal. Kui liustikud taganesid, vähenes jõgedest saabuva vee hulk ning veetase langes. Kui 5600. aasta paiku eKr [[merevee tase]] tõusis, hakkas Vahemere vesi sisse tungima. Iga päev voolas Musta merre üle 25 &nbsp;km³ vett, 200 korda rohkem kui voolab alla [[Niagara juga|Niagara joast]]. Mere täitumine kestis vähemalt 300 päeva. Üle ujutati 155 000 &nbsp;km² maad. Must meri laienes oluliselt põhja ja ida suunas. Mere tase tõusis sadu meetreid ning see muutus magevee[[järv]]est [[ookean]]iga ühenduses olevaks soolaseks mereks.

[[Pilt:Black-sea-hist.png|thumbpisi|leftvasakul|300px|Musta mere kontuurid praegu ja enne umbes 5600. aastat eKr (tumedama sinisega)]]

Varajaste põlluharijate ümberasumine oli seotud põlluharimise kiire levikuga põhja ja lääne poole [[Euroopa]]sse. On arvatud, et see üleujutus võis olla aluseks [[Piibel|Piibli]] jutustusele [[veeuputus]]est [[Noa]] ajal [[1. Moosese raamat]]us (vaata ka [[Noa laev]] ja [[Ararat]]). Piibli jutustuse detaile on siiski raske nende sündmustega kokku sobitada. Noa lugu võis olla seotud ka sarnase mere sissetungiga, mis [[Tigris]]e ja [[Eufrat]]i [[alamjooksu]] orgudest kujundas [[Pärsia laht|Pärsia lahe]].

[[Allveearheoloogia|Allveearheoloog]] [[Robert Ballard]] on hiljem leidnud vana [[rannajoon]]t, magevee[[tigu]]de [[teokarp|karp]]e, vee alla jäänud jõgede [[jõeorg|org]]e ning töödeldud puitu 100 &nbsp;m kaugusel praeguse Türgi rannikust.

Praegu on Must meri ühendusteena oluline peamiselt teda ümbritsevatele riikidele, kuid [[vanaaeg|vanaajal]] läbisid seda mitmed [[kaubatee]]d, muuhulgas toodi sealtkaudu Läänemere äärest [[merevaik]]u. Musta mere tähtsus peegeldub ka [[vanakreeka mütoloogia]]s, näiteks müüdis [[argonaudid|argonautide]] retkest [[kuldvillak]]u järele kuskile Musta mere kirdenurka ja müüdis [[amatsoonid]]est, kes olevat samuti elanud kuskil sealkandis.

[[14. sajand|14.]] ja [[15. sajand]]il oli ka [[Leedu suurvürstiriik|Leedu suurvürstiriigil]] väljapääs Mustale merele, kuid selle sulgesid [[türklased]]. Kui türklased [[1453]] vallutasid [[Konstantinoopol]]i (praegu İstanbul), sulgesid nad tee kõigile laevadele peale enda omade.