Erinevus lehekülje "Oandu lade" redaktsioonide vahel

Lisatud 252 baiti ,  2 aasta eest
resümee puudub
P
Ladet hakkas esimesena eristama [[Armin Öpik]] aastal [[1934]]. Lademe [[stratotüüp|stratotüübiks]] on [[Oandu paljand]], lademe laiendatud stratotüübiks on aga [[Piilse]] 7909 puurauk. Lade on oma nime saanud [[Oandu jõgi|Oandu jõelt]].<ref>[http://stratigraafia.info/glossary.php?keyword=Oandu+lade Stratigraafia terminoloogia]</ref>
 
Lademe vanus on 453,2...454,2 miljonit aastat. [[litostratigraafiline üksus|Litostratigraafiliselt]] vastavad sellele [[Rägavere kihistu]] [[Tõrremäe kihistik]], [[Hirmuse kihistu]], [[Vasalemma kihistu]] Saku kihistik, [[Lukštai kihistik]] ja [[Mosseni kihistu]] Plunge kihistik. Lademe paksus Eestis on alla 6 m.<ref name="EE"/> [[Rootsi]] [[Siljani meteoriidikraater|Siljani meteoriidikraatris]] esindavad seda Freberga kihistu, samuti ka Moldå, Skålbergi ja Kullsbergi kihistute [[lubjakivi]]d.<ref>Ordovician of the Siljan District, Sweden Jan Ove R. Ebbestad& Anette E.S. Högström</ref> Leedus arvatakse sellesse kuuluvaks [[Dysna kihistu|Dysna]] ja [[Drūkšiai kihistu]]d.<ref>Juozas Paškevičius. Pecularities of the lithology and fauna of the early Katian (Ordovician) in the Lithuanian facies zone GEOLOGIJA. GEOGRAFIJA. 2016.</ref>
 
Lademe [[avamusala]] algab [[Põõsaspea neem]]e lähedalt ja [[Kuremäe]] lähedale, läbides [[Vasalemma]], [[Aegviidu]], [[Rakvere]] ja [[Oandu (Lüganuse)|Oandu]].<ref name="EE"/> Lade on avamusalast lõunas esindatud üle kogu Eesti, puududes üksnes [[Valmiera-Mõniste-Lokno kerkeala]]l.<ref>Suuroja, K. 1997. Eesti aluspõhja geoloogiline kaart mõõtkavas 1:400 000. Seletuskiri.</ref>
44 916

muudatust