Redaktsioon: 5. märts 2019, kell 16:38 redigeeri Kj-drpt (arutelu \| kaastöö) 173 muudatust Resümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 12. august 2019, kell 20:29 redigeeri eemalda Lixive (arutelu \| kaastöö) 116 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
2. rida: [[Pilt:Bundesarchiv Bild 137-066679, Karte zur Umsiedlung Baltendeutscher.jpg\|thumb\|''Umsiedlung''<nowiki>'</nowiki>it kujutav plakat 1939. aastast]] [[File:Bundesarchiv R 49 Bild-0705, Polen, Herkunft der Umsiedler, Karte.jpg\|pisi\|''Umsiedlung''i käigus ümberasunute edasised asumispiirkonnad]] '''''Umsiedlung''''' ([[saksa keel]]es 'ümberasumine, ümberasustamine') ehk '''[[Baltisakslaste ümberasumine~~\|baltisakslaste ümberasumine]]~~''' oli aktsioon, mille käigus asustati 1939. aasta lõpus ja 1940. aasta alguses enamik [[Eesti]] ja [[Läti]] [[baltisakslased\|baltisakslastest]] ümber [[Kolmas Riik\|Saksamaa]] poolt okupeeritud [[Poola]] aladele. 1941. aasta veebruarist märtsini toimus Saksamaa ja [[Nõukogude Liit\|Nõukogude Liidu]] vahelise kokkuleppe alusel veel teine ümberasumislaine, ''[[Nachumsiedlung]]'' ('järelümberasumine'). 28. rida: Ümber asumiseks oli vajalik kuuluda Saksa kultuuromavalitsuse rahvusnimekirja või saada rahvuskuuluvust kinnitav tõend siseministeeriumist.<ref name="rand35" /> Regulaarsed reisid ümberasujate äraviimiseks kestsid Eestis 18. oktoobrist 14. detsembrini 1939 ja Lätis 7. novembrist 16. detsembrini.<ref name="bosse305" /> Ümberasujad lahkusid laevadega Tallinnast, Pärnust~~, Kuressaarest, Riiast, Ventspilsist~~ ja ~~Liepājast~~Kuressaarest. Esimese reisi Tallinnast tegi Utlandshörn 18. oktoobril. 20. oktoobril lahkus teine laev – Der Deutsche, mis oli mõeldud vanadekodude asukatele ja haigetele. Hiljem liitus nendega veel Sierra Cordoba. Kuressaarest ja Pärnust toimusid esimesed reisid 20. oktoobril, kui teele läks Adler Kuressaarest ning Orotowa Pärnust.<ref name="kivimäe6971" /> 16. oktoobril 1939 suleti saksa koolid. Aja jooksul tabas sama saatus ka teisi sakslaste organisatsioone. Saksa kultuuromavalitsus saadeti laiali 21. detsembril 1939, laialisaatmine oli formaalsus ja tulenes asjaolust, et saksa rahvusest isikute arv Eestis oli langenud alla poole 1934. aasta rahvaloenduse arvust. Lõplikult likvideeriti kultuuromavalitsus 1. jaanuari 1940 seisuga.<ref name="laurits102" /> 35. rida: Aktsiooni läbiviimine Lätis osutus keerulisemaks kui Eestis, kuna seal elas sakslasi neli korda rohkem, samuti oli sealse saksa rahvusgrupi sotsiaalne struktuur Eesti olukorrast erinev. Viiendik Läti sakslastest olid talunikud, käsitöölised, väikeettevõtjad või töölised ning nende kihtide esindajad vajasid [[Jürgen von Hehn]]i sõnul enam mõjutamist kui varasema kõrgkihi esindajad.<ref name="bosse305" /> Riiast lahkus esimene laev seniste Läti kodanikest sakslastega 7. novembril, enne seda oktoobris oli teele läinud kaks laeva Lätis elanud riigisakslastega. Viimane sügisese ümberasumise laev lahkus 16. detsembril. Lisaks Riiale läksid laevad ümberasujatega teele veel ~~Liepajast~~[[Liepāja]]st ja ~~Ventspilsist~~[[Ventspils]]ist.<ref name="feldmanis13" /> Kevadel 1940 lahkus veel 506 inimest, kes polnud erinevatel põhjustel saanud seda sügisel teha.<ref name="feldmanis15" /> Jürgen von Hehn on seetõttu rääkinud ka kolmest ümberasumislainest: esimene toimus sügisel 1939, teine kevadel 1940 ja kolmas kevadtalvel 1941. Läti ajaloolane [[Inesis Feldmanis]] sellise jaotusega ei nõustu ja leiab, et loogiline oleks rääkida kahest ümberasumislainest, kuivõrd Hehni jaotuse esimesed kaks lainet toimusid samas juriidilises raamistikus.<ref name="feldmanis3 /> ===Kohalejõudmine ja sisseseadmine=== 70. rida: Inesis Feldmanis on leidnud, et Läti ajakirjanduses levisid peamiselt vaenulikud meeleolud lahkujate suhtes. Tema sõnul võis taolise õhkkonna tekitamine olla osa [[Kārlis Ulmanis]]e pressikampaaniast, et rahvast keerulises poliitilises olukorras konsolideerida. Samas leidunud ajakirjanduses siiski ka ümberasujate suhtes positiivsemaid hoiakuid peegeldanud tekste.<ref name="feldmanis20" /> Jürgen von Hehn on kahe riigi meediakajastust võrreldes leidnud, et Eesti ajakirjandus oli lahkujate suhtes oluliselt positiivsemalt meelestatud kui Lätis. See olnud tema sõnul seotud sellega, et ka riigivõimu ametlik hoiak oli positiivsem kui Lätis.<ref name="hehn170171" /> ==Järelmõjud== 78. rida ⟶ 80. rida: ===Ümberasujate varade küsimus=== Eesti ja Saksamaa ning Läti ja Saksamaa vahel sõlmitud lepingud määrasid muu hulgas kindlaks ka selle, millise osa oma varast võivad ümberasujad endaga kaasa viia ja mis peab maha jääma. Suletud baltisaksa organisatsiooni vara läks Lätis otse riigile, Eestis vahendas vastavalt ümberasumise järel, 9. mail 1940 sõlmitud lepingule nende varade realiseerimist [[Saksa usaldusvalitsus]].<ref name="rand38" /> Sõja järel maksis [[Lääne-Saksamaa\|Saksamaa Liitvabariik]] kompensatsiooni kõigile Saksa kodanikest ümberasujatele, kes olid sõja tulemusel saanud pagendatu staatuse s.t kes olid sunnitud oma varasematest elukohtadest lahkuma ja sealsest varast ilma jäänud.<ref name="järvelaid" /> 148. rida ⟶ 154. rida: <ref name="feldmanis20">Feldmanis, lk 20.</ref> <ref name="jkivimäe1243">J. Kivimäe, lk 1243-1244, 1249.</ref> <ref name="hehn170171">Hehn, lk 170-171.</ref> <ref name="rand38">Rand, lk 38.</ref> }}

Umsiedlung: erinevus redaktsioonide vahel