Erinevus lehekülje "Leonardo da Vinci" redaktsioonide vahel

P
resümee puudub
P
P
{{Keeletoimeta|lisaja=Kuriuss|aasta=2019|kuu=august}}
{{See Artikkel| Itaalias sündinud mitme andega inimesest; ''"Da Vinci" suunab siia; teiste tähenduste kohta vaata [[Da Vinci (täpsustus)]]; ''Selles nimes tähistab da Vinci sünnikohta, mitte perekonnanime, ja inimesele viidatakse tema eesnimega Leonardo''.
}}
 
===Firenze===
14-aastaselt sõitis ta [[Firenze]]sse, kus hakkas õppima [[Andrea del Verrocchio]] ''bottega''`<nowiki/>'s ([[ateljee]]). Verrocchio, keda peeti tollal üheks andekamaks [[Firenze koolkond|Firenze kunstnikuks]], avaldas Leonardole suurt mõju. Ateljees töötas ka teisi kuulsaid kunstnikke, teiste hulgas [[Sandro Botticelli]], [[Pietro Perugino]] ja [[Lorenzo di Credi]]. Noor õpilane alustas oma tööd värvide segamise ja lihtsate piltide joonistamisega, hiljem lisandus [[õlivärvid]]ega maalimine. [[1472]]. aasta juunis kanti Leonardo nimi Firenze kunstnike punasesse raamatusse ning sellega lõppes ka õppimine Andrea del Verrocchio juures, ehkki Leonardo ateljeest ei lahkunud.
 
1476. aastal lahkus Leonardo Verrocchio ateljeest.<ref name="dNqLM" />
 
==Leonardo kui kunstnik==
[[Pilt:Leonardo da Vinci Annunciation.jpg|pisi|300px|vasakul|''"Maarja kuulutus''"]]
Leonardo varajasim dateeritud teos on sulejoonistus [[5. august]]ist [[1473]]. See joonistus on ebatavaline vähemalt kahel põhjusel, esiteks selle poolest, et selline töö üldse dateeritud on (mis paneb paljud uurijad arvama, et tööle on hiljem lisatud varajasem kuupäev), aga ka selle poolest, et maastikku on joonistatud täiesti erinevalt tolle aja stiilist, kujutades nii valgust, vett kui ka rohelust liikuvana.
[[Pilt:Leonardo_da_Vinci_-_Adorazione_dei_Magi_-_Google_Art_Project.jpg|pisi|''"Kuningate kummardamine''"]]
Verrocchio töökojas osales Leonardo ilmselt paljude maalide loomisel, kuid enamik nendest on hävinud või pole Leonardo käekiri neil tuntav. Esimeseks säilinud Leonardo maaliks peetakse "Maarja kuulutust" ([[1472]]–[[1475]]). Sageli loetakse esimeseks tööks, mis on suures osas Leonardo maalitud, Verrocchio "Kristuse ristimist", millel talle omistatakse nii maalil kujutatud maastikku kui ka vasakpoolset inglit. Varem on maali dateeritud [[1470. aastad|1470. aastate]] algusse, aga viimasel ajal usutakse, et [[ingel]] on maalitud hiljem (u [[1480]]). Täpset dateerimist raskendab ka asjaolu, et mõlema maali loomine on toimunud pika perioodi vältel.
 
Selle perioodi olulisimaks teoseks peetakse "Kuningate kummardamist" (umbes [[1481]]–[[1482]]), mille Leonardo pidi maalima San Donato kloostrile [[Scopeto]]s, aga mis jäi lõpetamata. Lisaks maalile endale on säilinud maali ja selle detailide [[skits]]e. Just selle maaliga leidis Leonardo oma stiili, hüljates väliselt värvika ''quattrocento'' ning luues ''sfumato'', mida iseloomustab [[kontuur]]ide ja värvide märkamatu ühtesulamine ning sellega tekitatud loomulik varjude ja valguse kujutamine.
[[Pilt:Leonardo da Vinci (1452-1519) - The Last Supper (1495-1498).jpg|pisi|350px|vasakul|''[[Püha õhtusöömaaeg (Leonardo da Vinci)|"Püha õhtusöömaaeg"]]'']]
[[1482]] kutsus [[hertsog]] [[Lodovico Sforza]] Leonardo [[Milano]]sse, kuhu ta jäi [[1499]]. aastani. Neil aastatel arendas Leonardo oma tegevust nii [[insener]]i, [[skulptor]]i, muusiku kui ka pidude korraldajana. Sellest ajavahemikust on järele jäänud väga vähe tema töid. [[1483]] telliti Leonardolt suurepärane maal "[[Madonna kaljukoopas]]", mis on praegu [[Louvre|Louvre'i muuseum]]is [[Pariis]]is. Sellest teosest eksisteerib ka teine versioon, mis asub [[London]]is [[Rahvusgalerii]]s ning mille peamiseks autoriks peetakse [[Ambrogio da Predis]]i ning mis on võrreldes Pariisi versiooniga oluliselt kohmakamalt maalitud.
 
"[[Püha õhtusöömaaeg (Leonardo da Vinci)|Püha õhtusöömaaeg]]", üks kuulsaimaid Leonardo maale, valmis aastatel [[1495]]–[[1498]]. See on maalitud [[Milano Santa Maria delle Grazie kirik|Santa Maria delle Grazie kiriku]] söögisaali seinale. Kuna seda on sajandite jooksul korduvalt [[restaureerimine|restaureeritud]], on Leonardo originaalist säilinud vaid [[fresko]] kompositsioon ning mõned imepisikesed värvilaigukesed. Osaliselt on pildi halvas säilimises süüdi Leonardo kasutatud uuenduslik värv, osaliselt [[marodöör]]id ning [[1945]]. aasta sõjapurustused, aga kindlasti ka varem kasutatud algelised restaureerimistehnikad. Originaalteose seisund halvenes pärast valmimist kiiresti, sest juba [[1642]]. aasta ülestähendused märgivad, et pildist on alles ainult kontuurid, millest on väga raske aru saada.
[[Pilt:Mona Lisa, by Leonardo da Vinci, from C2RMF retouched.jpg|pisi|''"[[Mona Lisa]]''"]]
[[1499]] lahkus Leonardo Milanost ja viibis mõnda aega [[Mantova]]s ja [[Veneetsia]]s, tegeledes peamiselt leiutamisega, ning asus siis tagasi Firenzesse, kuhu jäi [[1506]]. aastani.
 
[[1503]] sai Leonardo Firenze raelt tellimuse maalida [[Palazzo Vecchio]] saali seinale üks maal Firenze ajaloost. Leonardo valis teemaks [[Anghiari lahing]]u. Pärast kuudepikkust tööd tekkis maalimisse paus ning teos jäigi lõpetamata. Sellest hoolimata hindasid tolleaegsed kunstnikud, muuhulgas ka [[Raffael]] tehtut kõrgelt. [[1560. aastad|1560. aastatel]] maalis [[Giorgio Vasari]], tuntuim Leonardo biograaf, poolelioleva töö üle ning teave sellest tugineb tööst tehtud koopiatel ning säilinud skitsidel.
 
[[1506]] asus Leonardo taas [[Milano]]sse. Seal jätkas ta tööd oma vist maailma tuntuima maali "[[Mona Lisa]]" maalimisel, mis praegu asub Louvre'is Pariisis<ref name="4EZtd" />. Pildil kujutatud naisterahva isik pole teada, aga Giorgio Vasari järgi on see rikka Firenze siidikaupmehe ja kunstimetseeni Francesco del Giocondo naine Madonna (Itaalias ongi maal tuntud nimegapealkirjaga "''La Gioconda"''). Muidu väga lihtsa ja pretensioonitu pildi teeb eriliseks ning teistest selle aja portreedest erinevaks Mona Lisa kuulus naeratus kunstnikule (ja selle kaudu ka pildi vaatajale), mille põhjuse üle on paljud juurelnud ning mida Leonardo kaasaegsed kohe jäljendama asusid.
 
Teised tuntud tööd sellest perioodist on "Püha Anna ja Madonna lapsega", mis asub samuti Louvre'i muuseumis, ja "[[Leda]] luigega", millest küll tänapäevani on säilinud vaid koopiad (Raffael, [[Cesare da Sesto]] jt).
Need päevikud – alguses lihtsad erineva suuruse ja tüübiga lahtised paberid, mis pärast tema surma jäid ta sõprade kätte – on leidnud oma tee suurtesse kogudesse nagu Windsori lossi Kuninglik Raamatukogu, [[Louvre]], Hispaania Rahvusraamatukogu, [[Victoria ja Alberti Muuseum]], Biblioteca Ambrosiana Milanos, kus on kaheteistosaline "Codex Atlanticus", ja Briti Raamatukogu Londonis, mis on valiku "BL Arundel MS 263"-st pannud ka internetti{{lisa viide}}. "Codex Leicester" on ainus Leonardo suur teadustöö, mis on erakätes. Selle omanik on [[Bill Gates]] ja see on kord aastas väljapanekul erinevates linnades üle maailma.
 
==Teaduslik uurimistöö==
==Teaduslikud uurimistööd==
Leonardo lähenemine teadusele oli vaatlemine. Ta püüdis asjadest aru saada neid ülitäpselt kirjeldades ega toonud esile eksperimente ega teoreetilist seletamist. Kuna tal jäi puudu korralikust haridusest matemaatikas ja ladina keeles, siis tema kaasaegsed teadlased ei tunnistanud Leonardot kui teadlast, kuigi ta ise õpetas ladina keelt. 1490. aastatel õppis ta matemaatikat [[Luca Pacioli]] käe all.
Päevikute sisust tuleb välja, et tal oli kavas välja anda eri teemadel hulk uurimusi. Tema tööd anatoomia, valguse ja maastiku vaatlemise kohta kogus kokku tema õpilane Francesco Melzi. [[1651]]. aastal avaldati need nime all "Kirjatöö Leonardo da Vinci maalide kohta" Prantsusmaal ja Itaalias ning [[1724]]. aastal [[Saksamaa]]l [[gravüür]]idega maalikunstnik [[Nicholas Poussin]]i joonistuste põhjal.
==Anatoomia==
[[Pilt:Leonardo da vinci, Caricatura 02.jpg|pisi|Karikatuur]]
Leonardo ametlikud õpingud inimese keha alal algasid Andrea del Verrocchio käe all, kes nõudis, et kõik õpilased õpiksid anatoomiat. Kunstnikuna sai ta ruttu topograafilise anatoomia meistriks, joonistades üles palju uurimusi [[lihas|lihaste]]test, [[kõõlus|kõõluste]]test ja teistestmuude kehaosade nähtavatestuurimisel kehaosadestnähtut.
 
Eduka kunstnikuna anti talle luba lahata inimlaipu Santa Mari Nuova haiglas Firenzes ja hiljem ka haiglates Milanos ja Roomas.
Aastatel [[1510]] ja [[1511]] tegi ta koostööd doktor Marcantonio della Torrega. Koos kirjutasid nad teoreetilise töö anatoomiast, mille tarvis tegi Leonardo üle 200 joonise. See avaldati [[1680]]. aastal (161 aastat pärast tema surma) nime all "UurimustööUurimistöö maalimisest".
 
Leonardo joonistastegi paljujooniseid uurimusi [[skelett|inimskeletist]] ja selle osadest: lihastest ja kõõlustest,ka [[süda]]mest ja [[veresoonkond|veresoonkonnast]], [[Suguelundid|suguelunditest]] ning teistestmuudest [[Siseelund|siseelunditest]]. Ta tegioli üheüks esimestestesimesi, teaduslikestkes joonistesttegi teadusjooniseid [[loode|lootestemakas]] asuvast [[emakasloode|lootest]]. Kunstnikuna vaatles ta põhjalikult ning jäädvustas vanuse ning emotsioonide mõju psühholoogiale, uurides eriti põhjalikult viha. Ta joonistas ka palju inimesi, kelle oli silmatorkavaid näolisi moonutusi või haigusilminguid.
Ta uuris ja joonistas ka paljude loomade anatoomiat: lahates [[lehm]]i, [[lind]]e, [[ahv]]e, [[karu]]sid ja [[konn]]i ning võrreldes oma joonistustel nende anatoomilist struktuuri inimese omaga. Ta tegi ka hulga uurimusi [[hobune|hobuste]] kohta.
 
==Inseneriteadus ja leiutised==
[[Pilt:Leonardo da vinci, Cannon foundry.jpg|pisi|vasakul|Kahuri kavand]]
Oma elu ajal oli Leonardo hinnatud insener. Kirjas Ludovico il Morole väitis ta end olevat võimeline looma igasuguseid masinaid nii linna kaitseks kui ka piiramiseks. Kui ta [[1499]]. aastal [[Veneetsia]]sse põgenes, leidis ta tööd insenerina ja töötas välja liikuvate [[barrikaad]]ide süsteemi kaitsmaks linna rünnakute eest. Tal oli ka plaan, kuidas muuta [[Arno jõgi|Arno]] jõe voolu, et [[Pisa]] üle ujutada. Tema päevikud sisaldavad suurel hulgal leiutisi, nii praktilisi kui mittepraktilisi. Nende hulgas on muusikariistu, veepumpasi, ümberpööratava vända mehhanisme ja aurukahur.
 
[[1502]]. aastal tegi Leonardo plaani ühe [[sildeava]]ga 240 meetri pikkusest sillast Osmanite [[Sultan Beyazid II]]-le [[İstanbul]]is. Sild pidi olema [[Bosporus]]e suudmes, [[Kuldsarve laht|Kuldsarve lahel]]. Beyazid ei järginud projekti, kuna arvati, et sellise silla ehitamine on võimatu{{lisa viide}}. Leonardo nägemus taastati [[2001]]. aastal, kui [[Norra]]s ehitati tema planeeritud sild väiksemates mõõtmetes{{lisa viide}}. [[17. mai]]l [[2006]] otsustas [[Türgi]] valitsus ehitada Leonardo silla üle Kuldsarve lahe{{lisa viide}}.
 
Pea kogu elu võlus Leonardot lend. Ta tegiuuris palju uurimustöid lindude lennulendu kohta,ning kaasaandis arvatudvälja "Lindude lennu kogumikkogumiku" [[1505]]. aasta paiku, nagu ka plaane arvukate lennumasinate, nagu helikopter ja [[deltaplaan]], jaoks. Enamus neist, nagu kruvihelikopter, mis ei tõusnud õhku, olid ebapraktilised. Kuid deltaplaan on edukalt ehitatud ja demonstreeritud.
 
==Popkultuuris==
[[2013]]. aastal esilinastus [[Fox International Channels]]i ning Starz ja Adjacent Productioni koostööna valminud telesari "''Da Vinci deemonid"''.
Leonardo Da Vincit kehastab [[Tom Riley]]. Sarja tegevus toimub renessansiaegses [[Firenze]]s, kus elab 25-aastane Leonardo, kes on andekas kunstnik, leiutaja, vehkleja, armuke, unistaja ja idealist.<ref name="lKdIx" />
 
109 554

muudatust