Leonardo da Vinci: erinevus redaktsioonide vahel

{{See Artikkel| Itaalias sündinud mitme andega inimesest; ''"Da Vinci" suunab siia; teiste tähenduste kohta vaata [[Da Vinci (täpsustus)]]; ''Selles nimes tähistab da Vinci sünnikohta, mitte perekonnanime, ja inimesele viidatakse tema eesnimega Leonardo''.

}}

 

===Firenze===

 

1476. aastal lahkus Leonardo Verrocchio ateljeest.<ref name="dNqLM" />

 

==Leonardo kui kunstnik==

Leonardo varajasim dateeritud teos on sulejoonistus [[5. august]]ist [[1473]]. See joonistus on ebatavaline vähemalt kahel põhjusel, esiteks selle poolest, et selline töö üldse dateeritud on (mis paneb paljud uurijad arvama, et tööle on hiljem lisatud varajasem kuupäev), aga ka selle poolest, et maastikku on joonistatud täiesti erinevalt tolle aja stiilist, kujutades nii valgust, vett kui ka rohelust liikuvana.

Verrocchio töökojas osales Leonardo ilmselt paljude maalide loomisel, kuid enamik nendest on hävinud või pole Leonardo käekiri neil tuntav. Esimeseks säilinud Leonardo maaliks peetakse "Maarja kuulutust" ([[1472]]–[[1475]]). Sageli loetakse esimeseks tööks, mis on suures osas Leonardo maalitud, Verrocchio "Kristuse ristimist", millel talle omistatakse nii maalil kujutatud maastikku kui ka vasakpoolset inglit. Varem on maali dateeritud [[1470. aastad|1470. aastate]] algusse, aga viimasel ajal usutakse, et [[ingel]] on maalitud hiljem (u [[1480]]). Täpset dateerimist raskendab ka asjaolu, et mõlema maali loomine on toimunud pika perioodi vältel.

 

Selle perioodi olulisimaks teoseks peetakse "Kuningate kummardamist" (umbes [[1481]]–[[1482]]), mille Leonardo pidi maalima San Donato kloostrile [[Scopeto]]s, aga mis jäi lõpetamata. Lisaks maalile endale on säilinud maali ja selle detailide [[skits]]e. Just selle maaliga leidis Leonardo oma stiili, hüljates väliselt värvika ''quattrocento'' ning luues ''sfumato'', mida iseloomustab [[kontuur]]ide ja värvide märkamatu ühtesulamine ning sellega tekitatud loomulik varjude ja valguse kujutamine.

[[1482]] kutsus [[hertsog]] [[Lodovico Sforza]] Leonardo [[Milano]]sse, kuhu ta jäi [[1499]]. aastani. Neil aastatel arendas Leonardo oma tegevust nii [[insener]]i, [[skulptor]]i, muusiku kui ka pidude korraldajana. Sellest ajavahemikust on järele jäänud väga vähe tema töid. [[1483]] telliti Leonardolt suurepärane maal "[[Madonna kaljukoopas]]", mis on praegu [[Louvre|Louvre'i muuseum]]is [[Pariis]]is. Sellest teosest eksisteerib ka teine versioon, mis asub [[London]]is [[Rahvusgalerii]]s ning mille peamiseks autoriks peetakse [[Ambrogio da Predis]]i ning mis on võrreldes Pariisi versiooniga oluliselt kohmakamalt maalitud.

 

"[[Püha õhtusöömaaeg (Leonardo da Vinci)|Püha õhtusöömaaeg]]", üks kuulsaimaid Leonardo maale, valmis aastatel [[1495]]–[[1498]]. See on maalitud [[Milano Santa Maria delle Grazie kirik|Santa Maria delle Grazie kiriku]] söögisaali seinale. Kuna seda on sajandite jooksul korduvalt [[restaureerimine|restaureeritud]], on Leonardo originaalist säilinud vaid [[fresko]] kompositsioon ning mõned imepisikesed värvilaigukesed. Osaliselt on pildi halvas säilimises süüdi Leonardo kasutatud uuenduslik värv, osaliselt [[marodöör]]id ning [[1945]]. aasta sõjapurustused, aga kindlasti ka varem kasutatud algelised restaureerimistehnikad. Originaalteose seisund halvenes pärast valmimist kiiresti, sest juba [[1642]]. aasta ülestähendused märgivad, et pildist on alles ainult kontuurid, millest on väga raske aru saada.

[[1499]] lahkus Leonardo Milanost ja viibis mõnda aega [[Mantova]]s ja [[Veneetsia]]s, tegeledes peamiselt leiutamisega, ning asus siis tagasi Firenzesse, kuhu jäi [[1506]]. aastani.

 

[[1503]] sai Leonardo Firenze raelt tellimuse maalida [[Palazzo Vecchio]] saali seinale üks maal Firenze ajaloost. Leonardo valis teemaks [[Anghiari lahing]]u. Pärast kuudepikkust tööd tekkis maalimisse paus ning teos jäigi lõpetamata. Sellest hoolimata hindasid tolleaegsed kunstnikud, muuhulgas ka [[Raffael]] tehtut kõrgelt. [[1560. aastad|1560. aastatel]] maalis [[Giorgio Vasari]], tuntuim Leonardo biograaf, poolelioleva töö üle ning teave sellest tugineb tööst tehtud koopiatel ning säilinud skitsidel.

 

 

Teised tuntud tööd sellest perioodist on "Püha Anna ja Madonna lapsega", mis asub samuti Louvre'i muuseumis, ja "[[Leda]] luigega", millest küll tänapäevani on säilinud vaid koopiad (Raffael, [[Cesare da Sesto]] jt).

Need päevikud – alguses lihtsad erineva suuruse ja tüübiga lahtised paberid, mis pärast tema surma jäid ta sõprade kätte – on leidnud oma tee suurtesse kogudesse nagu Windsori lossi Kuninglik Raamatukogu, [[Louvre]], Hispaania Rahvusraamatukogu, [[Victoria ja Alberti Muuseum]], Biblioteca Ambrosiana Milanos, kus on kaheteistosaline "Codex Atlanticus", ja Briti Raamatukogu Londonis, mis on valiku "BL Arundel MS 263"-st pannud ka internetti{{lisa viide}}. "Codex Leicester" on ainus Leonardo suur teadustöö, mis on erakätes. Selle omanik on [[Bill Gates]] ja see on kord aastas väljapanekul erinevates linnades üle maailma.

 

Leonardo lähenemine teadusele oli vaatlemine. Ta püüdis asjadest aru saada neid ülitäpselt kirjeldades ega toonud esile eksperimente ega teoreetilist seletamist. Kuna tal jäi puudu korralikust haridusest matemaatikas ja ladina keeles, siis tema kaasaegsed teadlased ei tunnistanud Leonardot kui teadlast, kuigi ta ise õpetas ladina keelt. 1490. aastatel õppis ta matemaatikat [[Luca Pacioli]] käe all.

Päevikute sisust tuleb välja, et tal oli kavas välja anda eri teemadel hulk uurimusi. Tema tööd anatoomia, valguse ja maastiku vaatlemise kohta kogus kokku tema õpilane Francesco Melzi. [[1651]]. aastal avaldati need nime all "Kirjatöö Leonardo da Vinci maalide kohta" Prantsusmaal ja Itaalias ning [[1724]]. aastal [[Saksamaa]]l [[gravüür]]idega maalikunstnik [[Nicholas Poussin]]i joonistuste põhjal.

==Anatoomia==

[[Pilt:Leonardo da vinci, Caricatura 02.jpg|pisi|Karikatuur]]

 

Eduka kunstnikuna anti talle luba lahata inimlaipu Santa Mari Nuova haiglas Firenzes ja hiljem ka haiglates Milanos ja Roomas.

 

Ta uuris ja joonistas ka paljude loomade anatoomiat: lahates [[lehm]]i, [[lind]]e, [[ahv]]e, [[karu]]sid ja [[konn]]i ning võrreldes oma joonistustel nende anatoomilist struktuuri inimese omaga. Ta tegi ka hulga uurimusi [[hobune|hobuste]] kohta.

 

==Inseneriteadus ja leiutised==

[[Pilt:Leonardo da vinci, Cannon foundry.jpg|pisi|vasakul|Kahuri kavand]]

 

[[1502]]. aastal tegi Leonardo plaani ühe [[sildeava]]ga 240 meetri pikkusest sillast Osmanite [[Sultan Beyazid II]]-le [[İstanbul]]is. Sild pidi olema [[Bosporus]]e suudmes, [[Kuldsarve laht|Kuldsarve lahel]]. Beyazid ei järginud projekti, kuna arvati, et sellise silla ehitamine on võimatu{{lisa viide}}. Leonardo nägemus taastati [[2001]]. aastal, kui [[Norra]]s ehitati tema planeeritud sild väiksemates mõõtmetes{{lisa viide}}. [[17. mai]]l [[2006]] otsustas [[Türgi]] valitsus ehitada Leonardo silla üle Kuldsarve lahe{{lisa viide}}.

 

 

==Popkultuuris==

Leonardo Da Vincit kehastab [[Tom Riley]]. Sarja tegevus toimub renessansiaegses [[Firenze]]s, kus elab 25-aastane Leonardo, kes on andekas kunstnik, leiutaja, vehkleja, armuke, unistaja ja idealist.<ref name="lKdIx" />