Märtsipleenum: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
22. rida:
 
== Pleenumi ja pleenumijärgsed otsused ==
Eesti ajaloos väga negatiivse kuvandiga EKP KK VIII pleenum leidis aset 21.–26. märtsil 1950 Tallinnas. ÜK(b)P KK nimel esines seal süüdistuskõnega senise Eesti NSV juhtkonna aadressil [[Panteleimon Ponomarenko]]. Ka kõik teised sõnavõtjad kritiseerisid Eesti NSV juhtkonda eesotsas Karotammega. Põhiliseks süüdistuseks oli ebapiisav võitlus kodanliku natsionalismiga ja kodanlike natsionalistide, nagu Andresen ja Kruus soosimine. Süüdistused kodanlikus natsionalismis esitati ka teistele "vanade revolutsionääride" hulka kuulunud Eesti kommunistidele: [[Dmitri Kuzmin]]ile, Arnold Veimerile, Hendrik Allikule, Boris Kummile jt. Ka mitmeid Venemaalt tulnud tippkommuniste ([[Eduard Päll]], [[Konstantin Boitsov]]) süüdistati kodanlike natsionalistide seisukohtade võtmises. Pleenumil üritati tõestada, et Andresen ja Kruus üritasid Eestit Nõukogude Liidu koosseisust välja viia. Julgeolekutöötaja [[Dmitri Taevere]] nimetas Kruusi "Eesti Nõukogude Liidust lahutamise initsiaatoriks". Tule alla sattusid ka mitmed loovintelligenti esindajad. Pleenumi sõnavõttudes süüdistati heliloojaid [[Tuudur Vettik]]ut, [[Alfred Karindi]]t ja [[Riho Päts]]i, kes olid küll pleenumi ajaks juba arreteeritud. Heliloojad olid ka loomeinimeste hulgast esimesed, kes 1950. aasta vangistamislaine ajal arreteeriti. Pleenumil käsitleti ka 1949. aasta märtsiküüditamise ebatõhusat läbiviimist. Hulk inimesi jäi välja saatmata, kuna nad läksid pakku. Pleenumi otsusega vabastati EKP KK esimene sekretär Karotamm ja asendati Johannes Käbiniga. Samuti vabastati ametist Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi esimees Eduard Päll ja asendati [[August Jakobson]]iga. EK(b)P KK büroo koosseisust visati välja Eduard Päll, Boris Kumm ja [[Fjodor Zozulja]]. Uute liikmetena valiti Keskkomiteesse August Jakobson, [[Aleksander Kelberg]], [[Aleksander Jaanus]] ja Dmitri Kuzmin. Sellise vahetusega sai "Käbini rühmitus" partei juhtkonnas absoluutse ülekaalu. Arnold Veimer jäi esialgu oma ametisse alles, kuid pleenumil vastuvõetud otsuses juhiti tähelepanu tema "tõsistele vigadele ja printsipiaalse käitumise ebapiisavale teravusele.". Uue Eesti NSV juhtkonna koosseis kinnitati poliitbüroo 5. aprilli otsusega.<ref name="Saueauk 343" />
 
Kohe pärast pleenumit algas Eesti juhtkonnas puhastus. Juba 24. märtsil arreteeriti Nigol Andresen.<ref name="Zubkova 226" /><ref name="Saueauk 333–334" /> Parteist visati välja ja seejärel vahistati Hans Kruus, Hendrik Allik, kohtuminister [[Aleksander Jõeäär]] jt. Detsembris 1950 vallandas Käbini juhitud EK(b)P KK büroo siseministri [[Aleksander Resev]]i<ref name="Keskkomitee" />. Töötajaid vallandati ulatuslikult nii võimuaparaadis kui ka tööstusettevõtetes. Eriti karmilt tabas puhastus kultuurivaldkonda. Teaduste Akadeemiast vallandati aasta jooksul poliitilistel motiividel üle saja inimese, sealhulgas mitme teadusinstituudi juhid.