Redaktsioon: 12. juuli 2019, kell 16:33 redigeeri Adeliine (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 126 041 muudatust P HC: ±Kategooria:Sündinud 469 eKr→Kategooria:Sündinud 460. aastatel eKr; ±Kategooria:Surnud 399 eKr→Kategooria:Surnud 390. aastatel eKr ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 12. august 2019, kell 14:51 redigeeri eemalda Kuriuss (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 185 813 muudatust PResümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
2. rida: '''Sokrates''' ([[469 eKr\|469]]–[[399 eKr]]) oli [[Vana-Kreeka\|vanakreeka]] [[filosoof]], kes elas ja õpetas [[Ateena]]s. Sokratese õpetust tuntakse tema kaasaegsete [[Platon]]i, [[Xenophon]]i, [[Aristophanes]]e jt vahendusel, ta ise ei kirjutanud midagi. Oma vaated esitas ta avalikes vaidlustes või vestlustes, juhatades vestluskaaslast küsimuste ja vastuväidete abil tõe poole ([[sokraatiline meetod]]), nagu seda kirjeldab Platon, kelle [[Platoni dialoogid\|dialooge]] peetakse kõige põhjalikumaks Sokratese kui filosoofi kohta käivaks allikaks ning millest lähtuvalt tavaliselt Sokratest käsitletakse. Täpselt pole teada, kui palju ja mida Sokrates ise arvas ja õpetas ning kui palju panid oma mõtteid tema suhu ta õpilased. Läbi aegade on arvatud, et Platon esitab osas oma hilisema perioodi dialoogidest Sokratese suu läbi ~~oma enese~~omaenese mõtteid. Võib arvata, et [[filosoofia]] ülesandeks pidas Sokrates õpetada inimest iseennast tundma; filosoofia pole seega mitte sõnadega sofistide kombel mängimine või pilvepiiril taevaste ja maiste asjade üle targutamine, vaid pigem elamise viis. Seepärast tegeles Sokrates ka eelkõige [[kõlblus]]se puutuva problemaatikaga ja püüdis selle käigus määratleda kreekalikke [[voorus]]i ([[aretē]]) nagu [[õiglus]] ([[dikaiosynē]]), [[vaprus]] ([[andreia]]), [[vagadus]] ([[hosiotēs]], [[eusebeia]]), [[mõistlikkus]] ([[sōphrosynē]]) jne, mis pidid toonase arusaama järgi tagama inimesele õnneliku elu ([[eudaimonia]]). Vooruste määratlemisega ~~seonduv~~seotud ~~ning~~ja läbiv teema Sokratese õpetuses on püüd määratleda seda, mis on teadmine ([[epistēmē]]) ja kuidas see toimib. Et kõik ametimehed midagi oskavad – neil on mõni kunst või oskus ([[technē]]) –, siis selle juurde peab kuuluma ka teadmine sellest, mida nad oskavad, ning seda teadmist peavad oskama nad ka teistele, nt õpipoistele edasi anda, seega peavad oskama nad sellest sõnade vahendusel aru anda ([[logos]]). Enamasti aga satuvad ametimehed oma tegevusest aru anda püüdes raskustesse, mis ongi Platoni "sokraatiliste dialoogide" üheks peamiseks teemaks. Kuna Sokrates eelistas suhelda oma järgijatega tänavatel või avalikes paikades ning vastandus sellega [[sofistid]]ele, kes õpetasid raha eest ja olid seetõttu kättesaadavad rikkamatele ateenlastele, siis pidasid [[küünikud]] end oma filosofeerimisviisi tõttu Sokratese kõige autentsemateks järgijateks. 27. rida: * [[Josef Toman]], [[Miroslava Tomanova]]. "Sokrates." (Romaan.) Tšehhi keelest tõlkinud [[Leo Metsar]]. Tallinn, [[Eesti Raamat]] [[1981]] * [[Feohari Kessidi]]. "Sokrates". Vene keelest tõlkinud [[Jaan Unt]]. Sari [[Suuri mõtlejaid]]. Tallinn, [[Eesti Raamat]], [[1987]] (Lisa lk. 115–140: [[Platon]]i dialoog "[[Charmides]]", vanakreeka keelest tõlkinud ja kommenteerinud Jaan Unt) * [[Platon]]. "[[Sokratese apoloogia]]." Raamatus: Platon. "Teosed", 1. Koostanud Marju Lepajõe, tõlkinud ja kommenteerinud [[Astrid Kurismaa]], [[Marju Lepajõe]], [[Sven-Erik Soosaar]], Jaan Unt. Tartu, [[Ilmamaa]], [[2003]]. ISBN 998582170X * [[Pekka Himanen]]. "[[Himeros]]". Tallinn, [[Valgus]] [[2003]]. Soome keelest tõlkinud, järelsõna "[[Raamat]]ust ja [[lugemisest]]" ja [[kommentaarid]] [[Kalle Kurg]]. ISBN 9985681363

Sokrates: erinevus redaktsioonide vahel