Uurali algkeel: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Kruusamägi (arutelu | kaastöö) P Tühistati kasutaja Kruusamägi (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Iifar. Märgis: Tühistamine |
PResümee puudub |
||
1. rida:
'''Uurali algkeel''' (ka ''Uurali aluskeel'', ''alguurali keel'') on hüpoteetiline [[keeleteadus|keeleteadlaste]] rekonstrueeritud [[algkeel]], millest pärinevad kõik [[uurali keelkond|Uurali keelkonna]] keeled.
Alguurali keelt räägiti kusagil [[Uurali mäestik]]u läheduses, kuid täpsema asukoha osas lähevad uurijate arvamused lahku: tavaliselt on välja pakutud paiku [[Volga]] jõe vesikonnas Uuralitest [[Euroopa]] poole jääval alal, kuid mõned paigutavad selle hoopis [[Siber]]isse. Traditsioonilise keeleteadlaste seisukoha järgi jagunes Uurali algkeel umbes 4000 aastat [[eKr]] [[samojeedi algkeel|samojeedi]] ja [[
On arvamusi, et alguurali keel oli suguluses [[jukagiiri keeled|jukagiiri]], [[altai keeled|altai]] ja/või [[indoeuroopa keeled|indoeuroopa]] keeltega, samuti et Uurali algkeelt pole tegelikult eksisteerinud ja Uurali keelkonna harud on eraldiseisvad [[keelkond|keelkonnad]], kuid sellised seisukohad pole laiemat tunnustust leidnud.
33. rida:
Sarnasele tulemusele on jõutud Uurali algkeele sõnade ''påtå'' ("savipott") ja ''*wäśka'' ("vask") analüüsi teel. Kuna Läänemerest itta jäävas piirkonnas kuuluvad varaseimad leitud savipotid perioodi 5100–4000 aastat eKr, varaseimad vasksõrmused perioodi 4000–3600 aastat eKr ja hilisemaid uuendusi märkivad sõnad alguurali keeles puuduvad, on selles nähtud kinnitust alguurali keele dateerimiseks umbes aastasse 4000 eKr. Välja on ka toodud, et kammkeraamika kultuuri areaal on ajaloolisest ajast teada oleva Uurali keelte areaaliga suuremas vastavuses kui ükski teine eelajalooline kultuurikompleks.<ref name="Kallio2003" />
Uurali keelkonna samojeedi keelte sõnavara suur erinevus ülejäänud Uurali keeltest, sh indoiraani laensõnade nappus, on olnud aluseks arvamusele, et Uurali algkeele jagunemisel tekkis kaks haru: [[samojeedi algkeel|samojeedi]] ja kogu ülejäänud keelkonda esindav [[
===Uuem alternatiivne käsitlus===
Alates Petri Kallio 2006. aasta artiklist<ref name="zuZaK" /> on osa uurijaid (näiteks Mart Rannut<ref name=Rannut2012 />, Jaakko Häkkinen<ref name="MLHTo" />, [[Ante Aikio]]<ref name="OfAnv" />, [[Valter Lang]]<ref name="Lang" />, [[Mikko Heikkilä]]<ref name="z5D5M" />, [[Ago Künnap]]<ref name="26hlV" />, osaliselt Juha Janhunen<ref name="nHx4g" />) asunud toetama või arvestatava alternatiivina võtma algkeele hilisemat dateerimist ja selle ühtsuse lagunemist umbes 2000/1900 aastat eKr.<ref name="TRjps" /> Kallio jõudis järeldusele, et kuna Uurali keeltes leiduvate indoiraani laensõnade [[fonoloogia|fonoloogilised]] arengud on olnud samasugused Uurali algkeelest päritud sõnadega, siis pidi nende laenamine toimuma juba Uurali algkeelde, mitte
[[Pilt:Uurali keelepuu (Uralic language tree; Häkkinen, Parpola).svg|pisi|Alternatiivne Uurali keelepuu]]
Uus arusaam on kujunenud ka arheoloogilise järjepidevuse küsimuses. Ühest küljest on peetud ekslikuks arheoloogilise kultuuri järjepidevuse tõlgendamist keelelise järjepidevusena, teisalt on uute väljakaevamiste valguses ilmnenud, et vähemalt Eesti ja Põhja-Läti ala asustuses on pärast kammkeraamika kultuuri, aastatel umbes 2000–1200 eKr, olnud märkimisväärne lünk või tagasilöök.<ref name="Lang" />
Kallio leiab, et III ja II aastatuhande vahetusel eKr oli Uurali algkeel veel ühtne, kuid seda ei räägitud enam geograafiliselt kompaktsel alal, vaid selle murded ulatusid Volga-Okaa piirkonnast läänes Kama-Uurali regioonini idas. Tema järgi oli algkeel III aastatuhande lõpus jagunenud läänemeresoome-mordva, mari-permi ja ugri-samojeedi murreteks, millest järgmise aastatuhande alguses kujunesid eraldi keeled.<ref name="VjWzE" /> Samasugust jagunemist toetavad Jaakko Häkkinen ja Asko Parpola nimetavad neid harusid vastavalt [[lääneuurali keel|lääne]]-, [[keskuurali keel|kesk]]-, ja [[idauurali keel|idauurali]] keeleks ja Parpola lisab, et jagunemine pidi toimuma kiiresti, kuna lääneuurali ja Uurali algkeeled on peaaegu ühesugused.<ref name="ckHZf" /> Traditsioonilist [[Uurali keelepuu]] esialgset jagunemist samojeedi ja
Uue lähenemise raames on alguurali laialilevimist seostatud [[Seima-Turbino fenomen|Seima-Turbino kultuuridevahelise fenomeniga]] (u 1900–1500 eKr), mille pronksesemed levisid kuusemetsade lõunapiiri mööda läänes Soome ja Eestini ning idas Jenissei ja Obi ülemjooksudeni. Hilisemast ajast teada olevad Uurali keelte rühmad asusid just sellel alal. Keele leviku vahendajateks peetakse Seima-Turbino fenomeni alal liikunud ja domineerivas positsioonis olnud sõdalas-kaupmeeste eliiti.<ref name="Kallio85" /><ref name="Parpola156157" /> Parpola hinnangul saab Uurali keeltega siduda Seima-Turbino lääneosa, Uuralitest idas tegutsesid aga algindoaarja keele kõnelejad.<ref name="Parpola160" /> Teisalt on Kallio alguurali keelt sidunud ka Volossovo kultuuriga (u 3650–1900 eKr) ja selle ekspansiooni [[tekstiilkeraamika kultuur]]i levikuga (u 1900–1800 ekr).<ref name="Kallio85" /> Valter Langi arvates pole siiski piisavat alust seostada tekstiilkeraamika levikut Uurali keelekuju levimisega lääne poole, kuna selle kultuuri levikusuundi pole veel kindlaks tehtud.<ref name="keILy" />
70. rida:
<ref name="1BJHi">[[Daniel Abondolo]] (1998). ''The Uralic Languages''. London: Routledge, lk 1</ref>
<ref name="Kallio2003">Kallio 2003, lk 228</ref>
<ref name="QNpst">Wiik ise eelistab Uurali keelte nimetamist
<ref name="k1H82">[[Kalevi Wiik]] (2005). Eurooplaste juured. Tõlkinud [[Iris Metsmägi]]. 2005. Lk 88–90, 329–335</ref>
<ref name="Janhunen70">Janhunen 2009, lk 70</ref>
| |||