Eesti president: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P HC: lisatud Kategooria:Eesti presidendid |
P pisitoimetamine |
||
1. rida:
{{EestiPoliitika}}
[[Pilt:EVPsilt.JPG|
'''Eesti president''' (ametlik nimetus '''Vabariigi President''') on [[Eesti|Eesti Vabariigi]] [[riigipea]]. Presidendi institutsioon loodi Eestis [[Eesti Vabariigi Põhiseadus (1938)|1938. aastast kehtima hakanud põhiseadusega]]. Eraldi riigipea institutsioon loodi Eestis 1934. aastal põhiseadusega, siis nimetati seda [[Riigivanem]]aks (riigivanem oli ka varem, aastail 1920–1934, Eesti valitsuse juht, kuid rahvusvahelises suhtluses nimetati seda presidendiks).
8. rida:
Vabariigi Presidendi kandidaadiks võib seada sünnilt Eesti kodaniku, kes on vähemalt 40 aastat vana. President valitakse ametisse viieks aastaks. Kedagi ei tohi valida Vabariigi Presidendiks rohkem kui kaheks ametiajaks järjest. Kandidaadi ülesseadmise õigus on vähemalt viiendikul [[Riigikogu]] koosseisust.
Eesti Vabariigi põhiseaduse § 79 kohaselt valib Vabariigi Presidendi salajasel hääletusel [[Riigikogu]]. Igal Riigikogu liikmel on üks hääl. Valituks tunnistatakse kandidaat, kelle poolt hääletab Riigikogu koosseisu kahekolmandikuline enamus. Kui ükski kandidaat ei saa nõutavat häälteenamust, korraldatakse järgmisel päeval uus hääletusvoor. Enne teist hääletusvooru seatakse üles uued kandidaadid. Kui teises hääletusvoorus ei saa ükski kandidaat nõutavat häälteenamust, siis korraldatakse kahe teises voorus enim hääli saanud kandidaadi vahel samal päeval kolmas hääletusvoor. Kui Vabariigi Presidenti ei valita ka kolmandas hääletusvoorus, kutsub Riigikogu esimees ühe kuu jooksul Vabariigi Presidendi valimiseks kokku valimiskogu.
'''Valimiskogu''' koosneb Riigikogu liikmetest ja [[kohalik omavalitsus|kohalike omavalitsuste]] volikogude esindajatest. Iga kohaliku omavalitsuse volikogu valib valimiskogusse vähemalt ühe esindaja, kes peab olema Eesti kodanik. Riigikogu esitab valimiskogule presidendikandidaadiks kaks Riigikogus enim hääli saanud kandidaati. Presidendikandidaadi ülesseadmise õigus on ka vähemalt kahekümne ühel valimiskogu liikmel. Valimiskogu valib Vabariigi Presidendi hääletamisest osa võtnud valimiskogu liikmete häälteenamusega. Kui esimeses voorus ükski kandidaat valituks ei osutu, korraldatakse samal päeval kahe enim hääli saanud kandidaadi vahel teine hääletusvoor.
65. rida:
Vabariigi President määrab neljateistkümne päeva jooksul Vabariigi Valitsuse tagasiastumisest peaministri kandidaadi, kellele teeb ülesandeks uue valitsuse moodustamise. Riigikogult valitsuse moodustamiseks volitused saanud peaministri kandidaat esitab valitsuse koosseisu Vabariigi Presidendile, kes nimetab kolme päeva jooksul uue valitsuse ametisse . Kui Vabariigi Presidendi määratud peaministrikandidaat ei saa Riigikogu poolthäälte enamust või ei suuda valitsust moodustada või loobub selle moodustamisest, on Vabariigi Presidendil õigus seitsme päeva jooksul esitada teine peaministrikandidaat. Kui Vabariigi President ei esita seitsme päeva jooksul teist peaministrikandidaati või loobub selle esitamisest või kui teine kandidaat ei saa Riigikogult volitusi või ei suuda valitsust moodustada või loobub selle moodustamisest, läheb peaministrikandidaadi ülesseadmise õigus üle Riigikogule.
Vabariigi President teeb peaministri ettepanekul muudatusi valitsuse koosseisus, st ta vabastab ametist ja nimetab ametisse üksikuid ministreid. Vabariigi President võib peaministri ettepanekul nimetada ametisse ka ministreid, kes ei juhi ministeeriumi (nn portfellita ministrid, nt rahvastikuminister). Valitsuse koosseisu muutmisel on peaministri ettepanek presidendile siduv, seega, piirdub Presidendi roll sisuliselt vaid vastavate dokumentide vormistamisega, sisuline
Vabariigi President vabastab ministri ametist ka siis, kui Riigikogu avaldab oma otsusega ministrile umbusaldust.
| |||