Maroko: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
|||
2. rida:
| riiginimi = Maroko Kuningriik
| omastav = Maroko
|
| mis_lipp =
| mis_vapp =
| vapp = Coat of arms of Morocco.svg
| vapi_laius = 100px
| asendikaart = Morocco in its region (de-facto and disputed hatched).svg
11. rida ⟶ 12. rida:
| ametlik_keel = [[araabia keel|araabia]], [[tamasikti keel|tamasikti]]
| pealinn = [[Rabat]]
| riigipea_ametinimi =
| riigipea_nimi = [[Mohammed VI]]
| valitsusjuhi_ametinimi =
| valitsusjuhi_nimi = [[Saadeddine El Othmani]]
| pindala = 446550
41. rida ⟶ 42. rida:
Maroko pealinn on [[Rabat]]. Suurim linn on [[Casablanca]]. Teised suuremad linnad on [[Agadir]], [[Fès]], [[Marrakech]], [[Meknès]], [[Tangier (Maroko)|Tanger]] ja [[Tétouan]].
==
Maroko põlisrahvaks on iidsetest aegadest pärit heledanahalised [[berberid]] – kõrberändurid, kaubitsejad ja kunagised sõdalased. Berberid elavad mägi- ja poolkõrbealadel. [[Kõrb]]es rändleb beduiine. Prantslaste ja hispaanlaste hulk on Maroko iseseisvumisest peale vähenenud.▼
Marokos elab 2007. aasta seisuga 33 757 000 inimest. Riigi [[rahvastik]] on pidevalt kasvanud ja 2025. aasta eeldatav rahvaarv on 42 000 000 inimest. Maroko rahvastik on demograafilise ülemineku esimeses etapis, kuna [[sündimus]] on suur ja [[suremus]] väike.▼
Rahvastiku tihedus on keskmiselt 68 in/km<sup>2</sup>. Kõige tihedam on [[asustus]] linnastunud rannikualadel. Maroko lõunaosa ja mäestikualad on asustatud väga hõredalt.▼
Linnades elab 58% inimestest.▼
Aastal 2011 toimunud referendumi tulemusena sai üks berberi keeltest, [[tamazight]], riigikeele staatuse.▼
===Pinnamood===
Maroko looduse eripära määravad mägine [[pinnamood]] ja Atlandi ookeani ning [[Sahara]] mõju. Maroko varieeruv pinnamood sisaldab kirdest edelasse minevat maa keskosa läbivat [[Atlase mäed|Atlase]] kurdmäestikku, mille orud ja [[lavamaa]]d jaotavad selle ala neljaks mägiseks piirkonnaks. Kolm tähtsamat mägist piirkonda, mis jooksevad üksteisega paralleelselt, on [[Kõrg-Atlas]], kuni 4167 m kõrgune, [[Kesk-Atlas]], mis on kuni 3343 m kõrgune, ja [[Anti-Atlas]], mis on neist kõige madalam, kuni 2500 m. Kõrg-Atlasel asub ka Maroko kõrgeim punkt [[Jbel Toubkal]], mis on kõrgeim ja ligipääsetavaim mäemassiiv Atlase ahelikus. Põhja-Aafrikas on ta kõrgeim tipp.
60. rida ⟶ 51. rida:
Maroko asub lähistroopilises kliimavöötmes. [[Kliima]] on kuiv, kuigi rannikupiirkondades sajab väikestes kogustes novembrist märtsini vihma.
[[Temperatuur]] varieerub olenevalt aastaajast ja asukohast. Samal ajal, kui lõuna ja kagu piirkonna kõrbealadel tõuseb suvel temperatuur ekstreemselt kõrgele, on mäestike kõrgematel aladel suveõhtutel jahe ja talvel väga külm.
Atlase mäestik eraldab vahemerelise ja Sahara kõrbelise kliimaga ala, mistõttu vahemerelise kliimaga piirkonnale on iseloomulikud kuiv kuum suvi ja niiske soe talv. Ööpäevane temperatuur on väga muutlik. Rannikul on keskmine temperatuur juulis 23–28 °C, jaanuaris 9–12 °C, [[sademete hulk|sademeid]] 600–800 mm aastas. Mägedes on kliima niiskem ja jahedam. Sademeid on üle 1000 mm aastas, kõrgemal kui 2000 m on 3–4 talvekuu keskmine temperatuur alla 0 °C, lumikate püsib 4–5 kuud. Maa lõuna- ja idaosas valitseb kuiv mandriline kliima, sademeid 100–200 mm, kohati 50 mm aastas.
80. rida ⟶ 71. rida:
Kaldalähedased veed on kalarikkad. Maroko on maailma suurim sardiinikonservide tootja.
==Rahvastik==
▲Maroko põlisrahvaks on iidsetest aegadest pärit heledanahalised [[berberid]] – kõrberändurid, kaubitsejad ja kunagised sõdalased. Berberid elavad mägi- ja poolkõrbealadel. [[Kõrb]]es rändleb beduiine. Prantslaste ja hispaanlaste hulk on Maroko iseseisvumisest peale vähenenud.
▲Marokos elab 2007. aasta seisuga 33 757 000 inimest. Riigi [[rahvastik]] on pidevalt kasvanud ja 2025. aasta eeldatav rahvaarv on 42 000 000 inimest. Maroko rahvastik on demograafilise ülemineku esimeses etapis, kuna [[sündimus]] on suur ja [[suremus]] väike.
▲Rahvastiku tihedus on keskmiselt 68 in/km<sup>2</sup>. Kõige tihedam on [[asustus]] linnastunud rannikualadel. Maroko lõunaosa ja mäestikualad on asustatud väga hõredalt.
▲Linnades elab 58% inimestest.
▲Aastal 2011 toimunud referendumi tulemusena sai üks berberi keeltest, [[
==Majandus==
94. rida ⟶ 95. rida:
[[Pilt:Rudimentary irrigation system Morocco.jpg|pisi|Istandused Marokos]]
Maroko põllumajanduse osa [[SKT elaniku kohta|
▲Maroko põllumajanduse osa [[SKT elaniku kohta|SKT]]s on suhteliselt väike – vaid 15,1% ja hõivatud vaid 44,6%<ref name="E4WOJ" /> tööealisest rahvastikust, selle majandusharu roll riigi majanduses on suur, pool tööealisest rahvastikust tegeleb põllumajandusega.
[[Pilt:Fields in Morocco.jpg|pisi|Põld Marokos]]
Marokole on iseloomulikud mitu loodusvööndit ja mägine pinnamood. Maroko põllumajandust mõjutavad [[Sahara]] kõrb ning Atlandi ookean. Maroko asub lähistroopilises kliimavöötmes. Kliima on kuiv, kuigi rannikupiirkondades sajab väikestes kogustes novembrist märtsini vihma. Maroko loodustingimused ja -ressursid on eriti soodsad põhja- ja lääneosas ning ebasoodsad ida- ja lõunaosas.
120. rida ⟶ 119. rida:
Samuti toodetakse Marokos rasvata piima (1 mln t) ja [[juust]]u (32 tuh t).
===
Kõige rohkem imporditakse Marokosse [[nisu]] (3,7 mln t), [[mais]]i (1,5 mln t), [[suhkur|suhkrut]] (851
▲Kõige rohkem imporditakse Marokosse [[nisu]] (3,7 mln t), [[mais]]i (1,5 mln t), [[suhkur|suhkrut]] (851 tuh t), [[sojauba]]sid (551 tuh t) ja [[sojaõli]] (351 tuh t)<ref name="faostat2" />.
Kõige rohkem eksporditakse Marokost [[tomat]]eid (392
▲Kõige rohkem eksporditakse Marokost [[tomat]]eid (392 tuh t), [[mandariin]]e (349 tuh t) ja [[apelsin]]e (172 tuh t)<ref name="faostat2" />.
===Transport===
Marokos on arenenud [[teedevõrk]], eriti põhja ja lääne keskuste vahel. Põhja-Maroko suuremaid linnu ning ka veel Marrakeshi ühendab [[raudtee]], mis on mugavaim viis suuremate linnade vahel reisimiseks. Bussiühendus tähtsamate linnade vahel toimub korralike bussidega. Lähimate linnade ja külade vahel sõidavad ka taksod.
137. rida ⟶ 134. rida:
Raudteede kogupikkus on 1907 km, sellest 1003 km on elektriraudtee.
[[Meretransport]] on tähtsal kohal, kuna mereteed pidi on Maroko ühendatud Euroopaga. 98% kauba- ja reisijateveost toimub meretransporti kasutades. Marokos on 27 [[sadam]]at, millest 11 on rahvusvahelised reisi- ja kaubasadamad, 11 regionaalsed sadamad (peamiselt kohalikuks liikluseks ja kalasadamad) ja 5 jahisadamat.
Tähtsaimad sadamad on Agadiris, Casablanca ja Tangeris.
Lennujaamu on 60, neist kõvakatteradadega 26.
===Turism===
Maroko on tuntud turismimaa. Regiooniliselt võistleb ta Tuneesia, Egiptuse ja Türgiga. Turismi soodustab Euroopa ja Aafrika vahel sidelüliks olemine. Turism meelitab Marokosse palju [[investor]]eid. Riiki külastab üle 3 miljoni turisti aastas, kes toovad sisse umbes 4 miljardit USA dollarit.
153. rida ⟶ 150. rida:
Marokot on eri aegadel valitsenud [[kartaagolased]], berberid, [[roomlased]], [[portugallased]], [[hispaanlased]] ja [[prantslased]], kes kõik jätsid endast maha midagi oma uskudest, arhitektuuristiilidest ja keeltest.
Tänapäevase Maroko territooriumi asustasid vähemalt 8000 aastat eKr berberi hõimud, kes tegelesid valdavalt maaviljeluse ja karjakasvatusega.
=== Kalifaat ===
[[Pilt:Map of expansion of Caliphate.svg|pisi|vasakul|Araablaste [[Umaijaadide kalifaat|Umaijaadide kalifaadi]] (661–750) laienemine: {{legend|#a1584e|[[Muḩammad]] ([[622]]–[[632]])}} {{legend|#ef9070|Neli esimest kaliifi (Rashidun, 632–[[661]])}} {{legend|#fad07d|[[Umaijaadid]] (661–[[750]])}}]]
[[7. sajand]]il jõudsid Maroko ja [[Põhja-Aafrika]] aladele [[muslim]]itest [[Araablased|araablastest]] vallutajad ning juba 711. aastaks liideti kogu Maroko territoorium Araabia [[kalifaat|kalifaadiga]]. Suurem osa berberi hõimudest pöördus [[islam]]iusku, kuigi araablaste tulek ja islami levitamine ei kulgenud verevalamisteta [[kodusõda]]de näol. 8. sajandil vallutasid berberi moslemid ([[maur]]id) lühikese aja jooksul (711–718) peaaegu kogu [[Pürenee poolsaar]]e. Need vallutused moodustasid osa Islami [[Umaijaadid]]e impeeriumi laienemisest. Vaid kolmel väikesel maapiirkonnal ([[Astuuria]], [[Navarra]] ja [[Aragón]]) [[Põhja-Hispaania]]s õnnestus oma vabadus säilitada.
757. aastal asutati Tuneesias asuva Kairouani (ka Qayrawani) järel teise Põhja-Aafrika islamilinnana [[Sijilmassa]]. Järgneva viie sajandi jooksul õitses ja rikastus linn karavanisadamana. Sool, kuld ja vandel rändasid Malist ja [[Sudaan]]ist Sijilmassa kaudu Fesi ning sealt edasi Euroopasse. Vastupidises suunas liikusid tekstiili-, naha- ja relvakaravanid.
[[Pilt:Gardiner814.jpg|pisi|[[Abbassiidide kalifaat]] (750–1258) 9. sajandi alguses. "A School Atlas of English History" ed. by Samuel Rawson Gardiner]]
8. sajandil saabus Marokosse Abbassiidide Kalifaadist pagenud sõjamehi ja ülikuid, kes moodustasid esimese Maroko riigi – [[Idrisiidid]]e riigi ning [[Idris I]] asutas [[789]]. aastal oma riigi uue pealinnana [[Fès]]i. Järgneval kolmel sajandil moodustasid [[araablased]] Põhja-Aafrikas väikesearvulise valitseva eliidi. Ent [[11. sajand]]il leidis aset suur araablaste sisseränne, mille tulemusel berberid [[assimileerumine|assimileerusid]], kuigi nad olid juba varem suurelt jaolt omaks võtnud [[araabia kultuur]]i, sealhulgas [[islam]]i.
=== Almoraviidid ===
{{vaata|Almoraviidid}}
[[Pilt:Empire almoravide.PNG|pisi|vasakul|Almoraviidide riik, u 1120]]
[[Almoraviidid]]e [[berberid|berberi]] dünastia ((1056)1060–1147), valitses Marokos, [[Mauritaania]]s, Lääne-Alžeerias ja Hispaanias ([[al-Andalus]]), asutasid [[Marrakech]]i (1062-1070) ja tegid sellest oma pealinna. Almoraviidid ühendasid enda võimu alla lisaks Marokole ka tolleaegse [[Ghana]] kuningriigi (ligikaudu tänapäeva [[Mali]] ja [[Mauritaania]] territooriumi) ning suurema osa Hispaaniast.
=== Almohaadid ===
{{vaata|Almohaadide riik}}
[[Pilt:Empire almohade.PNG|pisi|Almohaadide riik (punane) hiilgeajal, 1180–1212]]
[[Almohaadid]]e [[Berberid|berberi]] dünastia valitses (1133–1269) [[Magrib]]is Põhja-Aafrikas: Maroko, [[Alžeeria ajalugu|Alžeerias]], [[Tuneesia ajalugu|Tuneesias]], [[Liibüa ajalugu|
[[Pilt:Península ibérica 1150.svg|pisi|vasakul|[[Almohaadid]]e alad [[Ibeeria poolsaar]]el 1150. aastal]]
Alistades valitseva [[Almoraviidide dünastia]], suutsid nad aastaks 1147 kogu Marokos võimule saada. [[Abd al-Mu'min]] (1130–1163) vallutas [[Marrakech]]i ja kuulutas iseenda [[kaliif]]iks. Aastal 1159 olid nende kontrolli all kõik [[Magrib]]i alad. Ka [[Al-Ándalus]] sai sama saatuse osaliseks, ning oli aastaks 1172 Almohaadide võimu all.
Almohaadide võim [[Ibeeria poolsaar]]el kestis kuni aastani 1212, kui [[Muhammad al-Nasir|Muhammad "al-Nasir" III]] [[Las Navas de Tolosa lahing]]us [[Sierra Morena]]s [[Kastiilia kuningriik|Kastiilia]], [[Aragóni kroon|Aragóni]], [[Navarra kuningriik|Navarra]] ja [[Portugali kuningriik|Portugali]] kristlike kuningate liidult [[rekonkista#Lõuna-Pürenee taasvallutamine|rekonkista]] käigus lüüa sai. [[Maur]]ide võim Ibeerias taandus peagi peaaegu täielikult, kui [[Córdoba]] ja [[Sevilla]] vastavalt aastatel 1236 ja 1248 kristlaste kätte langesid.
[[File:Empire mérinide - XIVe.PNG|pisi|left|[[Mariniidid]]e Maroko]]
[[File:Wattasids - Simplified map.PNG|pisi|[[Wattasiidid]]e Maroko]]
Almohaadide valitsusaeg jätkus kuni mitmete hõimude ja piirkondade ülestõusud võimaldasid nende ohtlikeimate vaenlaste, [[Mariinide dünastia|Mariinide]] esiletõusu aastaks 1215. Dünastia viimase valitseja kätte jäi lõpuks vaid Marrakech, kus ta orja poolt aastal 1269 mõrvati.
Mariinide väed piirasid [[Marrakech]]i, millega lõpetati Almohaadide valitsusaeg Lääne-[[Magrib]]is ning rajati [[Mariniidid]]e riik. [[13. sajand|13.]]–[[15. sajand]]il valitsesid riiki (1244–1465) Mariniidid ja (1472–1554) [[Wattasiidid]].
[[File:Maroc - fin XVIe siècle.PNG|pisi|left|[[Saadiidid]]e Maroko]]
[[1415]]. aastal vallutasid portugallased [[Ceuta]] Aafrika rannikul ning umbes samal ajal hakkas Portugal regulaarselt sekkuma Maroko asjadesse ning Hispaania omandas sadamad [[Alžeeria ajalugu|
Portugal sai vahepeal ([[1578]]) ränga kaotuse osaliseks [[Abd el Malek I]]-lt [[Ksar el-Kebiri lahing]]us ning selleks ajaks oli Hispaania juba kaotanud suurema osa oma tugipunktidest Aafrikas. Võitudele Marokos järgnesid sisetülid, mille tõttu hispaanlased ja portugallased kaotasid mõju Vahemere-kaubanduse üle. [[Mariniidid]]e riik säilitas oma sõltumatuse türklastest, vaatamata sellele, et [[Osmanite riik]] vallutas [[1453]] [[Konstantinoopol]]i ja [[1517]] [[Egiptus]]e, kust neil oli [[1519]]–[[1551]] kontroll ka [[Alžeeria]], Tuneesia ja [[Tripoli]] üle.
188. rida ⟶ 185. rida:
[[File:Empire alaouite - XVIIIe s.PNG|pisi|left|[[Alaviidide dünastia]] Maroko 18. sajandil]]
[[1666]]. aastal võimu haaranud [[Alaviidide dünastia]] valitseb riiki tänapäevani. [[Tafilalt]]i sultan (1631–1636) Sharif ibn Ali haaras võimu Tafilalti aladel, pärast Saadiidide dünastia viimase valoitseja Ahmad al-Mansur (1578–1603) surma. Tema poeg Al-Rashid saavutas ülemvõimu kogu Maroko aladel mida valitses aastatel (1666–1672). Alaviidide saavutuseks võib pidada edukat riigi stabiliseerimist ning [[Rabat–Salé]] mereröövlite alistamist. Maroko sultan Moulay Ismail Ibn Sharif (1672–1727) pikal valitsusajal tõrjuti Euroopa riigid rannikualalt ja taastati kontroll [[Larache]], [[Asilah]]i, [[Mehdya]] ja [[Tanger]]i sadamate üle.
Alaviidide dünastia valitsemise ajal on tehtud esimesed olulised välispoliitilised kokkulepped. Maroko oli esimeseks maailma riigiks, kes [[1777]]. aastal tunnistas [[Ameerika Ühendriikide iseseisvussõda|Ameerika Ühendriike iseseisva]] riigina ning kindlustas Ameerika kaupmeeste laevadele kaitse mereröövlite vastu. Ameerika ja Maroko vaheline sõprusleping jõustus 1786. aastal ning see on ühtlasi Ameerika Ühendriikide vanim kehtiv sõprusleping. Ameerika Ühendriikide valitsuse soetatud esimene kinnisvara välismaal on [[Tanger]]is asuv [[konsulaat]].
[[File:Algeria, Morocco and Tunis (XIX century).jpg|pisi|[[Magrib]]i [[Alžeeria ajalugu|Alžeeria]], Maroko ja [[Tuneesia ajalugu|Tuneesia]] alad [[19. sajand]]il]]
Mitme sajandi kestel oli Maroko suhteliselt tugev riik, kuid selle mõju ja rikkus kahanes ning juba [[20. sajand]]i alguses koloniseerisid selle vana Euroopa riigid. Koloniseerimisõiguse pärast rivaalitsesid [[Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik]], [[Hispaania]], [[Prantsusmaa Kolmas Vabariik|Prantsusmaa]] ja [[Saksamaa keisririik]]. 1904. aastal jõustunud astunud [[enfente]]'iga tunnustas Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriik muuseas Prantsuse domineerivat mõju Marokos, mille eest prantslased loobusid lõplikult nõudlustest [[Egiptuse ajalugu|
[[File:French conquest of Morocco.png|pisi|left|Prantsuse vallutused Marokos 1907–1927]]
Pärast seda, kui prantslased okupeerisid [[Fès]]'i, vastas Saksamaa sellele oma kahurpaadi saatmisega [[Agadir]]i. Nii puhkes 1911. aasta teine Maroko kriis, mis lahendati Saksa-Prantsuse vahelise kokkuleppega. Saksamaa tunnustas Prantsuse eriseisundit Marokos ja sai vastutasuks mõned alad [[Prantsuse Kongo]]st.
[[File:Ceuta-melilla.png|pisi|Hispaania [[Melilla]] ja [[Ceuta]], [[Põhja-Aafrika]] rannikul]]
Maroko kriiside tulemusena muutus nii siis vormiliselt 1912. aasta lepinguga täiesti valdav osa Marokost Prantsusmaa [[protektoraat|protektoraadiks]], kuna väike põhjapoolne osa (28,000 km-) siirdus Hispaania kaitse alla. [[Tanger]] aga muudeti 1923. aastal rahvusvaheliseks neutraalseks tsooniks<ref name="4BCaL" />.
===Prantsuse protektoraadi ajastu===
[[File:ProtectoradoMarruecos.png|pisi|left|Prantsuse ja Hispaania protektoraadialad Marokos]]
203. rida ⟶ 200. rida:
====Maroko Teises maailmasõjas====
[[File:Operation Torch - map.jpg|pisi|[[Operatsioon Tõrvik]]u (8.–16. november 1942) lahingute alad]]
[[1942]]. aasta sügisel alustasid Briti väed vastupealetungi [[Egiptus]]es koos Ameerika vägedega. USA ja Briti dessant maabus [[Operatsioon Tõrvik]] raames Marokos ja [[Alžeeria]]s.
===Maroko iseseisvumine===
Maroko territoorium jagati aastakümnete jooksul riikide vahel ümber, kuid 1956. aastal sai [[Maroko sultan]] [[Mohammed V]] pool sajandit kestnud vastupanuliikumise toel esimeseks iseseisva Maroko valitsejaks (1927–1961).
[[Maroko kuningas]] ([[1961]]–[[1999]]) [[Hassan II]] kehtestas [[1965]] [[Casablanca]]s puhkenud rahutuste järel [[diktatuur]]i ja elas üle kaks riigipöördekatset. [[1976]]. aastal okupeeris Maroko endise [[Hispaania Lääne-Aafrika]], [[Lääne-Sahara]] alad. Pärast [[Hispaania]] lahkumist [[Lääne-Sahara]]st allkirjastasid [[Hispaania]], Maroko ja [[Mauritaania]] [[Madridi kokkulepe|Madridi kokkuleppe]], millele järgnes Maroko ja Mauritaania sisenemine Lääne-Sahara aladele eesmärgiga liita see enda riigiga. Järgnes [[sõda]] iseseisvust pooldava [[Polisario rinne|Polisario rindega]], kellega sõlmiti 1991. aasta relvarahu. [[Sahara Araabia Demokraatlik Vabariik|SADR-i]] valitsuse kontrolli all on praegu 20-25% Lääne-Saharast, neid [[territoorium]]e nimetab valitsus [[Vabastatud Alad]]eks või Vabaks Tsooniks. Maroko administreerib ülejäänud osa vaidluse all olevast alast ja nimetab neid maid oma [[Lõunaprovintsid (Maroko)|Lõunaprovintsideks]].
239. rida ⟶ 236. rida:
[[Kategooria:Riigid]]
[[Kategooria:Aafrika maad]]
[[Kategooria:Maroko| ]]▼
[[Kategooria:Vahemere maad]]
▲[[Kategooria:Maroko| ]]
| |||